Muuga mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Riiginõunik (Venemaa) |
||
13. rida:
[[1581]] läks mõis [[Rootsi]] kroonu kätte; [[1613]] kuulus [[Heinrich Unger]]ile (surnud [[1630]]); [[1631]] andis [[Rootsi riigipeade loend|Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] osa mõisast oma sekretärile [[Nils Nilsson Tungel]]ile; [[1660]] anti teine osa mõisast Ungeri naise Anna õepojale von [[Zöge]]le; [[1665]] läks kogu mõis ooberst [[Andres von Zöge]]le (1625–1665); järgmine omanik [[Andreas von Zöge]] (1665–1706); [[Gotthard Johann von Zöge]]le järgnes, alates [[1659]] krahv [[Manteuffel]] (1690–1763) ning alates 17. sajandi keskpaigast kuni [[1796]]. aastani oli mõis [[Zoege von Manteuffel]]ite aadliperekonna valduses.
Aastal 1796 sai mõisa omanikuks [[Jakob Gottlieb von Klugen]], aastast [[1799]] aga [[Jakob Georg von Berg]] (1760–1844), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna pealik]] ja [[riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]]. Aastast [[1824]] sai omanikuks [[Gustav Ernst von Stackelberg]] (1766–1850), aastast [[1835]] [[Peter Gustav von Uexküll-Güldenbandt]], kelle ajal 1837. aastal oli mõisas 47 [[talu]], 261 meest, 327 naist, 129 [[hobune|hobust]], 326 sarvlooma, 1069 väikelooma, [[saeveski]], viinavabrik ja 2 [[vesiveski]]t. Kaheksanda revisjoni järgi oli 1834 külas 613 inimest, kellest 270 olid mehed ja 343 naised. Mõisal oli viinavabrik, mille teisel korrusel olid tööliste eluruumid. See paiknes pargi servas, [[Eduard Vilde]] lapsepõlvekodu vastas.
Aastast [[1848]] vabahärra Johann Ludvig Georg von Uexküll–Güldenband (1818–1881), aastast [[1853]] [[parun]] [[Aleksander von Vietinghoff]], aastast [[1856]] [[Leo Zoege von Manteuffel]] (1823–1908) ning [[1860]] ostis esinduslikult välja ehitamata mõisa [[Peterburi]]s töötanud portreekunstniku [[Carl Timoleon von Neff]]i abikaasa Luise von Neff (sünd. [[Kaulbars]] 1804–1882). [[1850]]. aastal oli portreekunstnik Neff ostnud [[ateljee]]ks [[Emil von Krusenstern]]ilt [[Rakvere]] linna naabruses asunud [[Piira mõis]]a, mille päris Neffide tütar [[Luise Marie von Neff|Mary von Grünewaldt]] (1839–1919), kes oli abiellunud Liivimaa rüütelkonna sekretäri [[Johann Georg Moritz von Grünewaldt|Moritz von Grünewaldt]]iga.
| |||