William Blake: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{allikad}}
[[Pilt:William Blake by Thomas Phillips.jpg|pisi|William Blake]]
'''William Blake''' ([[28. november]] [[1757]] [[London]] – [[12. august]] [[1827]]) oli inglise romantismi üks olulisim esindaja, kes tegeles nii kujutava kunsti kui ka kirjutamisega. Nii tema müstilised pildid kui ka ettekuulutusraamatud ja luule baseerub suuresti keerulisel ja kõikehõlmaval kunstnikumütoloogial ja Piiblil. Kaasaegsed pidasid Blake’ i ekstsentrikuks ja hullumeelseks ning ta jäi eraklikuks isegi fundamentaalselt sarnaste ideaalidega romantikute hulgas. Blake oli fanaatilisusesse kalduv visionäär ja radikaalsete vaadetega individualist.
== Isiklik elu ja mõjutajad ==
== Looming ==▼
William Blake oli Londoni pudupoodniku perekonna kolmas laps. Tema vanematest ei ole kuigi palju teada, sest mingil põhjusel eelistas ta neist vaikida ja kirjutada hoopis „Sünniinglist“ ja „Inglist, kes mind valvas sünnitunnil“. Williami vanemad ei olnud anglikaani kiriku liikmed, vaid kuulusid vabakodusse ja religioosne vagadus oli nende perekonnas sügavalt juurdunud. Seda kinnitab lisaks Blake’ i religioossetele teostele näiteks ka tema vanema venna Jamesi nägemused Aabrahamist ja Moosesest. Lisaks isa nime kandvale ja perepoodi edasi pidavale vend Jamesile oli tal vend John, kellele jaoks Williamil ei jätkunud häid sõnu. Ta kirjutab temast kui kurjast vennast ja ka nooremasse õesse Catherine’ i suhtub suhtus ta pigem üleoleku kui vennaliku armastusega. Sügavalt kiindunud oli Blake üksnes enda väikevend Robertisse, kellele ta õpetas hiljem joonistamist ja trükitehnikaid. Blake’ de perekondlik õhkkond oli tõenäoliselt sõbralik ja vabameelne, kuigi Blake’ i luule on täis perekonda ähvardava ja reeturlikuna kujutamise sümboleid. Tundlikku ja riiakat Williami õpetas isa kodus ise, samuti luges ta palju, talle osteti ka kipskujusid ja gravüüre, et kunstiandega noormees saaks enda oskusi arendada. Piibel oli perekonnas aukohal, pidevalt jutu- ja mõtteaineks, saades nõnda Blake’ i kunstnikumütoloogia vundamendiks. Juhuslik ja suur lugemus ja lapsena alanud religioossed hallutsinatsioonid kujundasid tema kirju loomingu ilme. Ühe oma esimestest nägemustest sai ta ühel oma paljudel jalutuskäikudel Londoni lähiümbruses, kus nägi korraga ingleid täis puud. Ta olevat Jumalat näinud esimest korda nelja-aastasena, kui viimane enda nägu vastu aknaruutu surus. Prohvetlikke nägemusi nägi noor Blake enda kodu katuselt, kus võis silmitseda päikesetõuse- ja loojumisi Püha Pauli katedraali kupli taga. Öist Londoni taevast silmitsedes mõtles ta välja uusi tähtkujusid nagu Trükikoda ja Skulptori Ateljee ja nende keskel ilmutasid talle end taevased olendid mõõkade ja odadega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Peter Ackroyd|pealkiri=Blake|aasta=2014|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=}}</ref> Kõik see kujundas Blake’ i äratuntavat visuaalset kunstnikumütoloogiat, mis oligi tema loomingu aluseks. 18. sajandi muutunud Londoni tänavapilt tööliste ja suitsevate tehasekorstnatega segunes erakordse kujutlusvõime ja nägemuspiltide sageduse tõttu tema enda piiblilinnaga.
== Haridus ja Abielu ==
== Fantaasiamaailm ==▼
[[Pilt:Europe a Prophecy, copy D, object 1 (Bentley 1, Erdman i, Keynes i) British Museum.jpg|pisi|left|"Muistsed ajad" 1794<br>Käsitsi koloreeritud reljeeftrükk<br>23.3 x 16.8 cm [[Briti Muuseum]], [[London]]]]
10-aastaselt (1767) astus William Blake Henry Parsi joonistamiskooli, kus hakkas peagi ka luuletama. Viis aastat hiljem sai temast graveerija James Basire õpipoiss. Noor Blake veetis suure osa enda ajast Westminster Abby ja teiste Londoni kirikute juures joonistades skulptuure, haudu, monumente — gootika mõjutused on tema loomingus ka tunda. Õpipoisi lepingu aegumise järel asus ta õppima Kuninglikku Kunstiakadeemiasse, kus sõbrustas kunstnike James Barry (1741-1806), John Hamilton Mortimeri (1740–1779), Thomas Stothardi (1755-1834), kunstnikust kirjaniku Henry Fuseli (1741-1825) ja skulptor John Flaxmaniga (1755-1826). Neil oli mõju üksteise loomingule ja ka ühised poliitilised vaated. Hiljem aitavad põgusa akadeemia kogemuse ajal saadud sõbrad rahamuredes Blake’ i.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Phaidon encyclopedia of art and artists|aasta=1978|koht=Oxford|kirjastus=Phaidon|lehekülg=}}</ref> Blake põlgas tollase Kuningliku Akadeemia president Joshua Reynoldsi (1723-1792) silmakirjalikkust ja Blake’ i suhtumine haridussüsteemidesse oli avalikult vaenulik, pidades olulisemaks isiklikku inspiratsiooni ja loomegeeniust. Sellele vaatamata osales ta alates 1783. aastast mõnikord Akadeemia näitustel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hugh Brigstocke|pealkiri=The Oxford Companion to Western Art|aasta=2001|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=}}</ref>
1782 abiellus William Blake Catherine Boucheriga ja kaks aastat hiljem avas väikese trükikoja Broad streetil koos James Parkeriga, kellega nad olid koos Basire juures õpipoisid olnud. 1787. aastal suri tema armastatud vend Robert, mis mõjus Blake’ i keerulisele psüühikale väga tugevalt. Lisaks müstitsismi süvenemisele rääkis Blake, kuidas surnud vend teda unenägudes külastab ja olevat õpetanud talle erilist trükkimistehnikat, mida kasutas näiteks trükkides „Süütuse laule“<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.poets.org/poetsorg/poet/william-blake|Pealkiri=Poets|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=01.05.2018}}</ref>. Ta hakkas läbi käima äsja tekkinud Swedenborgi Uue Kirikuga, elas kaasa Bastille’ langemisele Pariisis ja tundis sümpaatiat radikaalsete vabariiklaste vastu. 1794. aastal vähenes tema poliitiline agitatsioon. 1800. aastal kolis Blake Felphami Sussexis, et täita oma patrooni, poeet William Hayley (1745-1820) illustratsioonide tellimus teosele „Life of cowper“. Felphamis kirjutas Blake „Neli Zoad“, mida suuresti kasutas hiljem illustreeritud eepilises poeemis „Milton“ ja suurejoonelises prohvetlikus raamatus „Jeruusalemm“. 1803. aastal kolis ta tagasi Londonisse, kus seisis silmitsi pidevate ebaõnnestumiste ja majanduslike raskustega. Näiteks kritiseeriti tema illustratsioone Robert Blairi (1699-1746) värsspoeemile „Haud“ ja 1809. aasta isikunäitus Sohos ei saanud mingit tähelepanu. Blake sai tellimusi enda ainsalt patroonilt Thomas Buttsilt, kellele ta maalis esimesed temperamaalid ja üle saja akvarellmaali „Miltoni“ ja Piibli ainetel. Neil aastail valmivad olulised teosed nagu „Jeruusalemm“ (1804-1818) „Iiobi raamatu“ illustratsioonid (1818-1820). Elu viimased kolm aastat pühendas ta Dante „Jumaliku komöödia“(1824-1827) illustreerimisele, mis jäi lõpetamata. <ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Phaidon encyclopedia of art and artists|aasta=1978|koht=Oxford|kirjastus=Phaidon|lehekülg=}}</ref>
▲== Looming ==
William Blake oli loominguliselt väga viljakas. Tema teosed, mis koosnevad nii tekstilisest kui visuaalsest poolest, kujutavad temas endas välja kujunenud keerulist kunstnikumütoloogiat, milles segunevad fanaatilisuseni kalduv religioossus ja kirev hallutsinatsioonide maailm, mis on tõlgitud nägemuslikku pildikeelde. Ta eksperimenteeris kõrgtrükiga, näiteks töötas välja aeganõudva trükimeetodi, milles tekitas plaatidele reljeefidena nii teksti kui pildi ja trükkimise järel koloreeris tõmmised akvarelliga käsitsi. Graveerija tausta mõjutusel eelistas ta varjudeta kontuuri. Tulemuseks oli keskaegsetes kloostrites haritud munkade poolt loodud käsikirju meenutvad teosed, mis tegi Blake’ st romantismi keskaja igatsuse omanäolise näite. Enamus tellimustöid teostas ta sügavtrükitehnikas. 1809. aasta isikunäituse kataloogis õigustas ta kirglikult enda tempera eelistamist õlivärvidele, sest viimane seostus allakäinud akadeemilise kunstiga.
Teostes „Süütuse laulud“ (1789) "Kogemuse laulud" (1794) käsitles ta lapsepõlve temaatikat ja materiaalse maailma laastavat mõju lapse süütusele. Teosed „Ameerika: ettekuulutus“ (1793) ja „Euroopa: ettekuulutus“ olid mõjutatud revolutsioonilistest sündmustest tollases maailmas. Tema värviline trükk saavutas täiuse kaheteistkümnes suures monotüüpiatrükis (1795), mille hulgas olid näiteks kuulsad „Newton“, milles väljendub Blake’i sügav vastumeelsus valgustusaja teaduskultusele, "Nebuchadnezzar", mis kujutas Vana Testamendi valitsejat, kes karistuseks liigse uhkuse eest määrati Jumala poolt loomasarnasena elama. Tema teosed olid lüürilised kompositsioonid, kus liikuvad ja väljavenitatud figuurid on peenelt välja joonistatud, karaktereid ümbritsev ruum on irreaalne, üldmulje literatuurselt ülev ja süngelt ebamaine. On tunda gootika ja Michelangelo lihaseliste figuuride mõju, kelle loomingut Blake tundis graafiliste lehtede vahendusel. Kuna ta pidas elulähedusest olulisemaks vaimusilmas nähtut, on tema joonistamisoskus vigane. Ta mässas teadlikult kunstitraditsioonide vastu rõhutamaks tõetruuduse teisejärgulisust.<ref>{{Raamatuviide|autor=E. H. Gombrich|pealkiri="Kunsti lugu"|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Avita|lehekülg=}}</ref>
Blake’i loomingul oli tema ajal vähe austajaid, aga need vähesed olid väga pühendunud. Noored kunstnikud Samuel Palmer ja Edward Calvert imetlesid Blake’i imepisikesi puugravüüre Virgiliuse „Ekloogidele“ (1821) ja vasegravüüre Iiobi raamatule.<ref>{{Raamatuviide|autor=D. Piper|pealkiri=Kunstiajalugu|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=}}</ref> Hiljem sai Blake’ ist prerafaeliitide ja sümbolistide eeskuju. Blake’ i looming oli tema elu ajal vähe tuntud ja pärast surma vajus unustusse.
* "Süütuse laulud" (''Songs of Innocence''; 1789)▼
▲*"Süütuse laulud" (''Songs of Innocence''; 1789)
*"Kogemuse laulud" (1794)▼
*"Taeva ja põrgu abielu" (''The Marriage of Heaven and Hell''; 1790; eesti keeles – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1993, nr 9, tõlkinud [[Ants Viires]]; samas ka [[Tuomas Anhava]] ülevaade "William Blake")▼
*"Prantsuse revolutsioon" (1791)▼
*"Ameerika" (1793)▼
*"Urizeni raamat" (1794)▼
▲* "Kogemuse laulud" (1794)
▲* "Taeva ja põrgu abielu" (''The Marriage of Heaven and Hell''; 1790; eesti keeles &
▲* "Prantsuse revolutsioon" (1791)
▲* "Ameerika" (1793)
▲* "Urizeni raamat" (1794)
▲== Fantaasiamaailm ==
William Blake oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas. Tema kunstnikumütoloogias oli Jumal olevus nimega Urizen, keda on kujutanud kuulsal teosel „Muistsed ajad“ sirkliga maakera mõõtva vanamehena. Urizen oli selle maailma looja, ent kuna maailm on paheline, olis seda ka looja ise.<ref>{{Raamatuviide|autor=E. H. Gombrich|pealkiri=Kunsti lugu|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Avita|lehekülg=}}</ref> Tema mütoloogias segunevad kristlus, antiikkultuur ja psüühikahäiretega kaasnevad nägemuspildid.
== Galerii ==
<gallery>
Fail:William Blake - Satan Smiting Job with Sore Boils - Google Art Project.jpg
Fail:William Blake - Sconfitta - Frontispiece to The Song of Los.jpg
Fail:Blake - Malevolence - detail.jpg
Fail:Blake ancient of days.jpg
Fail:WilliamBlakePity.jpeg
Fail:William Blake - Nebuchadnezzar (Tate Britain).jpg
</gallery>
==Viited==
* Brigstocke, H. (2001). ''The Oxford Companion to Western Art.'' Oxford: Oxford University Press.
* Phaidon Press Limited. (1978). ''Phaidon Encyclopedia of Art and Artists.'' Oxford: Phaidon.
* Gombrich, E. H. (1997). ''Kunstilugu.'' Tallinn: Avita.
* Piper, D. (2006). ''Kunstiajalugu.'' Tallinn: Varrak.
* https://www.poets.org/poetsorg/poet/william-blake
==Välislingid==
| |||