Refleksioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida:
Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping (2009) on oma töös välja toonud punktid, mida võimaldab reflekteeriv praktika (Bolton 2001)<ref>{{Raamatuviide|autor=Bolton, G|pealkiri=Reflective Practise. Writing and professional Development|aasta=2001|koht=London|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>:
 
# uuridaUurida omaenda otsustus-protsessi;
# olla konstruktiivselt kriitiline oma suhete suhtes kolleegidega;
# analüüsida oma kõhklusi, oskuste ja teadmiste lünki;
25. rida:
Jõgi (2014)<ref>{{Netiviide|Autor=Jõgi, L|URL=http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/koolitajad/Refleksioon%20%20%C3%B5ppeprotsessis.pdf|Pealkiri=Refleksioon õppeprotsessis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> oma kirjelduses, milles räägib relfeksioonist õppeprotsessist ütleb aga järgmist: "Refleksioon võib olla erinevate eesmärkidega, võib olla suunatud erinevatele objektidele, võib olla erineva sügavusega ning seetõttu on oluline refleksiooni meetodite, vormide, võtete ja ülesannete variatiivsus ja süsteemsus, mis omakorda eeldab metakognitiivseid valmisolekuid ja oskusi." Jõgi (2014) toob oma kirjutises välja järgmised refleksioonide tüübid:
 
# proaktiivneProaktiivne, eelhäälestav refleksioon (õppeprotsessile, õppesituatsioonile, tegevustele eelnev);
# aktiivne refleksioon (õppeprotsessis, õppesituatsioonis, tegevustega samaaegselt toimuv);
# retrospektiivne refleksioon (õppeprotsessi, õppesituatsiooni järel/lõpus).
62. rida:
Koolitusprogramm tuleviku õpetaja info põhjal, mis pärineb ''Gibbs, G. (1988)''<ref>{{Raamatuviide|autor=Gibbs, G|pealkiri=Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods|aasta=1988|koht=Birmingham|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> ''tööst Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods.'', sisaldab Gibbsi refleksiooniring<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/1-mudel-gibbsi-refleksiooniring-gibbs-1988/|Pealkiri=Gibbsi relfeksiooniring|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> endas järgmisi punkte:
 
# Kirjeldus;
# tunded;
# hindamine;
# analüüs;
# järeldused;
# tegevusplaan.
 
===Korthageni ALACT-mudel===
Koolitusprogramm tuleviku õpetaja info põhjal, aitab Korthageni ALACT-mudel<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/2-mudel-korthagen-alact-mudel-refleksiooni-struktureeritud-protsessi-kirjeldamiseks/|Pealkiri=Korthagen ALACT- mudel reflektsiooni struktueeritud protsessi kirjeldamiseks|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> endas lahti mõtestada aga hoopiski järgmisi punkte:
 
# Tegevus;
# tagasivaade tegevusele;
# teaduslikkus olulistest aspektidest;
# alternatiivsete tegevusmudelite loomine;
# katsetamine uue tegevusega.
 
==Viited==