Embrüogenees: erinevus redaktsioonide vahel

[[Endoderm]] moodustab seedetrakti epiteliaalse voodri. [[Sool (anatoomia)|Sool]]toru jaguneb kolmeks osaks: ees-, kesk- ja tagasooleks. Eessool areneb kõige kiiremini ja moodustab oma lateraalses osas neelu- ehk lõpustaskud, millest imetajatel on selgelt eristatavad neli ja lindudel viis paari. Esimesest paarist lõpustaskutest kujunevad kuulmetõrved, teine paar lõpustaskuid kasvab kinni, täitub lümfaatilise koega ja moodustab [[kurgumandlid]]. Kolmanda ja neljanda lõpustasku dorsaalsed osad arenevad [[tüümus]]eks ja ventraalsed osad neljaks [[kõrvalkilpnäärme]] sagaraks. Viimased liituvad [[kilpnäärmega]], mille alge sopistub välja kolmanda ja neljanda neelutasku paari vahel. Eessoole tagaosast sopistub [[bronhiaaljätke]], millest arenevad [[kopsud]]. Kesksool jääb lindudel ja imetajatel ühendusse rebukotiga. [[Maks]] areneb kesksoolest ühe jätke kujul ventraalselt ja [[pankreas]] kahe jätke kujul nii kõhtmisest kui ka selgmisest piirkonnast. Tagasoolest sopistub välja [[allantois]] ja lindudel veel kloakaal- ehk [[Fabriciuse paun]]. Viimane on lümfaatiline elund. Imetajatel on homoloogiline kude hajutatud piki [[jämesool]]e seinu. Suu- ja anaalpiirkonnas puutub ektoderm kokku endodermiga, millest arenevad vastavalt suu- ja anaalava. Hüdra näitel on leitud, et tegelikult jääb ekto- ja endodermi vahele ühekihiline eriline rakkude populatsioon, mis suuava avanemisel venituvad ilma ühegi raku purunemiseta. Suuavast tungib ektoderm dorsaalselt [[Rathke tasku]] näol vaheaju ja endodermi vahele ja sellest piirkonnast areneb [[hüpofüüsi eessagar]].<ref name="''arbio7''" />