Hendrik Arro: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida:
Minevikku varjates õnnestus tal [[Eesti NSV]]-s legaliseeruda ja asuda oma poolelijäänud õpinguid jätkama. 1946. aasta kevadel lõpetas ta Tallinna II keskkooli ([[Tallinna Reaalkool]]) ja sama aasta sügisel astus Tallinna Polütehnilisse Instituuti ([[Tallinna Tehnikaülikool]]i), kus õppis kütuste keemilist tehnoloogiat. 1950. aasta 30. septembril abiellus ta Juta Pärnasaluga, kuid juba 7. oktoobril ta arreteeriti ja mõisteti teenistuse eest Saksa sõjaväes 25 aastaks vangilaagrisse. Vangistuse kohaks sai [[Kolõma]] ([[Magadani oblast]]), kus tal vangilaagri vangina tuli töötada elektrijaama ehitusel ja kullakaevandustes. Abikaasa Juta Arro lahutust ei võtnud vaid otsustas oodata.
 
[[Koonduslaager|Vangilaagrist]] vabanes H. Arro Nõukogude Liidus 17. septembril 1955.a. välja antud [[amnestia]]seadluse põhjal sama aasta novembris. Eestisse tagasipöördumise järel õnnestus tal jätkata õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ). Jätkus ka abielu Juta Arroga. Pärast ülikooli lõpetamist 1957. aastal on töötanud sama ülikooli soojustehnika kateedris teadurina ja üle 30 aasta soojustehnika teaduslabori juhatajana. Hendrik Arro [[rahabilitiseeriminerahabiliteerimine|rehabiliteeriti]] täielikult kui alusetult süüdimõistetu Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 19.veebruari 1990.a. seadluse “Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimisest” § 1 p2 alusel Eesti NSV Ülemkohtu otsusega nr. 11/2470 12.04.91. a.
 
1962.a. esimene abikaasa Juta Arro suri ja 1964.a. abiellus ta Selma Koppeliga, kes suri 1989.a. Kolmandat korda abiellus ta 2002.a. Sirje Kalamiga.