Sugulusliinide põhimõte: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ToCaKa (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Sugulusliinide põhimõte''' on pärimisõiguslik[[pärimisõigus]]lik põhimõte, mis kohaldub vaid seadusjärgse pärimise korral ning mille kohaselt saab iga enne pärandajat surnud [[sugulane|sugulase]] asemel pärida vaid selle surnud sugulase sugulane ehk pärijaks[[pärija]]ks saab olla vaid isik, kes on [[pärandaja]] sugulane. Sugulased pärivad kolmes järjekorras ja abikaasa pärib nende kõrval erireeglite alusel.<ref>Pärimisseadus § 16; § 12 lg 4. - RT I, 10.03.2016, 16.</ref>
 
== Pärimise järjekorrad ==
Pärima ei tule sugulased mitte kõik korraga, vaid [[pärimisseadus]] on kehtestanud neile kolm järjekorda.<ref>Pärimisseadus § 12 lg 1. - RT I, 10.03.2016, 16.</ref> Esimesena on õigus tulla pärima pärandaja lastel, kui aga enne pärandajat on mõni lastest surnud, siis astuvad tema asemele selle surnud lapse lapsed, ehk pärandaja lapselapsed jne. Seega saavad kõigepealt pärandvara endale pärandaja järglased või nii nagu pärimisseadus neid nimetab - pärandaja alanejad sugulased.<ref>Pärimisseadus § 13. - RT I, 10.03.2016, 16.</ref>
 
Kui esimese järjekorra pärijaid ei ole, siis tulevad pärima teise järjekorra pärijad.<ref>Pärimisseadus § 12 lg 2. - RT I, 10.03.2016, 16.</ref> Teise järjekorra seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja vanemad ja kui üks neist või mõlemad on surnud enne pärandajat, siis astuvad varemsurnud vanema asemele tema alanejad, ehk siis pärandaja vennad-õed, vendade-õdede lapsed jne.<ref>Pärimisseadus § 14. - RT I, 10.03.2016, 16.</ref>