Carl Axel Mothander: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
03jansa (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
03jansa (arutelu | kaastöö)
4. rida:
== Elulugu ==
 
Carl Axel Mothander sündis [[1886]]. aastal [[Stockholm]]is. Tema vanemad olid raenõunik Axel Mothander ja Beda Lagerholm.<ref>[https://www.geni.com/people/Carl-Axel-Mothander/6000000017080143079] Geni</ref> Lapsena tegi Carl koos vanematega reisi Eestisse. [[1906]]. aastal alustas ta õpinguid [[Uppsala Ülikool]]is õigusteaduse erialal.<ref>[http://runeberg.org/sfl/1/0558.html] Svenskt författarlexikon/1. 1900-1940 A-Ö</ref> [[1918]]. aastal osales ta koos Rootsi vabatahtlikega valgete poolel [[Soome kodusõdaSoomekodusõda|Soome kodusõjas]] sanitaarkompanii juhina, sealhulgas ka [[Tampere]] ja [[Viiburi]] lahingutes.<ref>[https://books.google.ee/books?id=xShbAwAAQBAJ&pg=PT83&lpg=PT83&dq=mothander+tampere&source=bl&ots=KNqHH0ahv7&sig=EimXsFRqAKMI45_B7s9z5jC_oVw&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjt_5SC9PPZAhUQmbQKHUvXBjYQ6AEILTAB#v=onepage&q=mothander%20tampere&f=false] Aapo Roselius „Isänmaallinen kevät: Vapaussotamyytin alkulähteillä”</ref> Teenistuse lõpetas ta majori auastmes ja kasutas seda tiitlit elu lõpuni.
 
[[1919]]. aastal tuli Mothander Eestisse, et organseerida Rootsi vabatahtlike tegevust [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Temast sai rootslaste väeosa ülem, kuid tekkisid konfliktid ja segadus raha jagamisel ning Mothander vabastati ametist.<ref>[https://www.ut.ee/OES/wp-content/uploads/Kuldkepp.pdf] Mart Kuldkepp „Eesti Vabadussõja vabatahtlike värbamine Rootsis”</ref> Üheksa aastat hiljem, automatkal läbi [[Versailles' rahu|Versailles’ lepinguga]] tekkinud riikide, vahepeatusega reisikaaslase [[Toompea]]-tuttavate pool, jättis talle sügava mulje Tallinna uhke siluett, kontrastiks pehkinud laudisega sadamakai ja korruptsioonist nakatunud tolliametnikud.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/2513391/rootslase-markmed-kadunud-eestist] Sander Liivak „Rootslase märkmed kadunud Eestist”, Postimees 14.07.97</ref> [[1928]]. aastal asus Mothander elama Eestisse ja abiellus Tohisoo mõisniku [[Gotthard von Wrangell]]i (1838–1905) tütre [[Benita von Wrangell]]iga (1878–1967). Nende elukohaks sai maja Tallinnas [[Toompea]]l ja [[Tohisoo mõis]]asüda, kus tegeleti põllumajandusega.<ref>[http://www.mois.ee/harju/tohisoo.shtml] Eesti mõisaportaal</ref>
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal organiseeris ta aastal [[1919]] [[Tallinn]]as Rootsi vabatahtlike saatmist appi Vabadussõtta. Ta oli [[Rootsi vabatahtlike kompanii]] üheks ülemuseks.
 
Aastal [[1928]] abiellus ta [[Tohisoo mõis]]niku [[Gotthard von Wrangell]]i (1838–1905) tütre Benita von Wrangelliga (1878–1967).
 
== Viited ==