Elektroonika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Componentes.JPG|thumb|Komponendid]]
'''Elektroonika''' on teadus elektrienergia juhtimisest elektrilisel teel, milles [[elektron]]<nowiki/>idel on fundamentaalne roll. Elektroonikat kui teadust peetakse [[füüsika]] ja [[elektrotehnika]] haruks.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.britannica.com/technology/electronics|title=Electronics, Encyclopædia Britannica|publisher=Encyclopædia Britannica|website=|date=September 2016|access-date=}}</ref><ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://en.oxforddictionaries.com/definition/electronics|title=Electronics definition, Oxford Dictionary|publisher=Oxford University Press|website=|date=Veebruar 2017}}</ref>
Elektroonika tegeleb [[Elektrilised ahelad|elektriliste ahelatega]], mis sisaldavad [[Aktiivsed elektrilised komponendid|aktiivseid elektrilisi komponente]] (nagu näiteks [[Elektrovaakumseadis|vaakumlambid]], [[transistor]]<nowiki/>id, [[diood]]<nowiki/>id, [[integraallülitus]]<nowiki/>ed, [[optoelektroonika]] seadmed ja [[andur]]<nowiki/>id), sellega seotud [[Passiivsed elektrilised komponendid|passiivseid elektrilisi komponente]], ja nende omavahel ühendamise tehnoloogiatega. ▼
Tavaliselt sisaldavad elektroonikaseadmed peamiselt või eranditult aktiivsetest pooljuhtseadistest koosnevaid vooluahelaid, mida on täiendatud passiivsete elementidega. Sellist vooluahelat käsitletakse kui [[elektronahel]]<nowiki/>at (-[[lülitus]]<nowiki/>t).▼
▲Elektroonika tegeleb [[Elektrilised ahelad|elektriliste ahelatega]], mis sisaldavad [[Aktiivsed elektrilised komponendid|aktiivseid elektrilisi komponente]] (nagu näiteks [[Elektrovaakumseadis|vaakumlambid]], [[transistor]]<nowiki/>id, [[diood]]<nowiki/>id, [[integraallülitus]]<nowiki/>ed, [[optoelektroonika]] seadmed ja [[andur]]<nowiki/>id), sellega seotud [[Passiivsed elektrilised komponendid|passiivseid elektrilisi komponente]], ja nende omavahel ühendamise tehnoloogiatega.
▲Tavaliselt sisaldavad elektroonikaseadmed peamiselt või eranditult aktiivsetest pooljuhtseadistest koosnevaid vooluahelaid, mida on täiendatud passiivsete elementidega. Sellist vooluahelat käsitletakse kui [[elektronahel]]<nowiki/>at (-[[lülitus]]<nowiki/>t).
Aktiivsete komponentide mittelineaarne käitumine ([[tunneldiood]]) ja nende juures avalduv elektronide voogude juhtimise ([[Hall'i effekt]]) või voolu suuruse juhtimise ([[triood]], [[transistor]]) võimalus muudab võimalikuks nõrkade signaalide [[Võimendamine|võimendamise]] ja [[Signaali muundamine|signaalide muundamise]]. ▼
▲Aktiivsete komponentide mittelineaarne käitumine ([[tunneldiood]]) ja nende juures avalduv elektronide voogude juhtimise ([[Hall'i effekt]]) või voolu suuruse juhtimise ([[triood]], [[transistor]]) võimalus muudab võimalikuks nõrkade signaalide [[Võimendamine|võimendamise]] ja [[Signaali muundamine|signaalide muundamise]].
Elektroonikat kasutatakse laialdaselt [[informatsiooni töötlemise]]<nowiki/>s, [[telekommunikatsioon]]<nowiki/>is ja [[signaalitöötlus]]<nowiki/>es. ▼
▲Elektroonikat kasutatakse laialdaselt [[Informatsiooni töötlemine|informatsiooni töötlemise]]<nowiki/>s, [[telekommunikatsioon]]<nowiki/>is ja [[signaalitöötlus]]<nowiki/>es.
Elektrooniliste seadmete suutlikkus toimida [[lüliti]]<nowiki/>tena teeb võimalikuks digitaalse signaali töötlemise. ▼
▲
Ühendamise tehnoloogiad, nagu [[Trükkplaat|trükkplaadid]], elektroonika pakendamise tehnoloogia ja muud erinevad ühendamise infrastruktuuri lahendused, annavad ahelale funktsionaalsuse ja muudavad segamini kasutatud komponendid regulaarseks töötavaks süsteemiks.▼
▲Ühendamise tehnoloogiad, nagu [[Trükkplaat|trükkplaadid]], elektroonika pakendamise tehnoloogia ja muud erinevad ühendamise infrastruktuuri lahendused, annavad ahelale funktsionaalsuse ja muudavad segamini kasutatud ja omavahel ühendatud komponendid regulaarseks töötavaks süsteemiks.
Elektroonika eristub elektrialasest ja elektromehaanikaalasest teadusest ja tehnoloogiast, mis tegelevad elektrienergia genereerimise, jaotamise, lülitamise, salvestamisega ning muundamisega teistest energiavormidest või ka teisteks energiavormideks, kasutades juhtmeid, mootoreid, generaatoreid, patareisid, lüliteid, releesid, transformaatoreid, takisteid ja muid passiivseid komponente. See eristumine algas 1906. aasta paiku, kui Lee De Forest leiutas [[triood]]<nowiki/>i, mis muutis võimalikuks võimendada raadiosignaale ja helisignaale mitte-mehaanilise seadme abil. Kuni 1950. aastani kutsuti seda ala [[raadioelektroonika]]<nowiki/>ks (''radio engineering''), kuna selle põhiline rakendus oli [[raadiosaatja]]<nowiki/>te ja [[Raadiovastuvõtja|vastuvõtjate]] väljatöötamine ja teooria. Elektroonika selle tänapäevasemas mõttes oli aga selle perioodil [[Elektrovaakumseadis|vaakuumlamp]]<nowiki/>ide teooria ja kasutamine.▼
▲Elektroonika eristub elektrialasest ja elektromehaanikaalasest teadusest ja tehnoloogiast, mis tegelevad elektrienergia genereerimise, jaotamise, lülitamise, salvestamisega ning muundamisega teistest energiavormidest või ka teisteks energiavormideks, kasutades juhtmeid, mootoreid, generaatoreid, patareisid, lüliteid, releesid, transformaatoreid, takisteid ja muid passiivseid komponente. See eristumine algas 1906. aasta paiku, kui Lee De Forest leiutas [[triood]]<nowiki/>i, mis muutis võimalikuks [[Võimendamine|võimendada]]
27. rida:
Tänapäeval kasutab enamik elektroonilisi seadmeid elektroonilise kontrolli teostamiseks [[pooljuht]]<nowiki/>komponente.
Pooljuhtseadmete toimimise füüsikaliste põhimõtetega ja nende valmistamise tehnoloogiaga seotud uurimist peetakse [[Tahkisefüüsika|tahkete kehade füüsika]] haruks, samas kui praktiliste probleemide lahendamiseks mõeldud [[Elektroonsed ahelad|elektrooniliste ahelate]] väljatöötamine ja ehitamine kuulub [[elektroonikainseneeria]] alla. See artikkel keskendub elektroonika rakendustehnoloogilistele aspektidele.▼
▲Pooljuhtseadmete toimimise füüsikaliste põhimõtetega ja nende valmistamise tehnoloogiaga seotud uurimist peetakse [[Tahkisefüüsika|tahkete kehade füüsika]] haruks, samas kui praktiliste probleemide lahendamiseks mõeldud [[Elektroonsed ahelad|elektrooniliste ahelate]] väljatöötamine ja ehitamine kuulub [[elektroonikainseneeria]] alla. See artikkel keskendub elektroonika rakendustehnoloogilistele aspektidele.
==Elektroonika harud==
42. rida:
==Elektroonilised seadmed ja komponendid==
[[Elektrooniline komponent]] on füüsiline üksus [[Elektrooniline süsteem|elektroonilises süsteemis]], mida kasutatakse elektronide või nendega seotud väljade mõjutamiseks vastavalt elektroonilise süsteemi kavandatud funktsioonile. Konkreetsete funktsioonide (näiteks [[võimendi]], [[raadiovastuvõtja]] või [[ostsillaator]]<nowiki/>i) loomiseks mõeldud komponendid on üldjuhul ette nähtud omavahel ühendamiseks, tavaliselt [[Trükkplaat|trükkplaad]]<nowiki/>ile jootmise teel. Komponendid võivad olla pakitud üksikult või keerukamate rühmade kujul [[integralskeem]]<nowiki/>idena. Levinud elektroonikakomponendid on kondensaatorid, induktiivpoolid, takistid, dioodid, transistorid jne. Komponendid liigitatakse tihti aktiivseteks (nt transistorid ja türistorid) või passiivseteks (näiteks takistid, dioodid, induktiivpoolid ja kondensaatorid).
50. rida ⟶ 51. rida:
Vaakumlambid olid esimesed elektroonilised komponendid, kuigi esimeseks [[Elektroonikaseade|elektroonikaseadmeks]] võib pidada ka [[röntgenkiiretoru]].<ref>{{Cite journal|last=Guarnieri|first=M.|date=2012|title=The age of vacuum tubes: Early devices and the rise of radio communications|journal=IEEE Ind. Electron. M.|volume=6|issue=1|pages=41–43|doi=10.1109/MIE.2012.2182822|ref=harv}}</ref> Nemad määrasid peaaegu täielikult kahekümnenda sajandi esimese poolel toimunud elektroonikarevolutsiooni käigu.<ref>{{Cite journal|last=Guarnieri|first=M.|date=2012|title=The age of vacuum tubes: the conquest of analog communications|journal=IEEE Ind. Electron. M.|volume=6|issue=2|pages=52–54|doi=10.1109/MIE.2012.2193274|ref=harv}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Guarnieri|first=M.|date=2012|title=The age of Vacuum Tubes: Merging with Digital Computing|journal=IEEE Ind. Electron. M.|volume=6|issue=3|pages=52–55|doi=10.1109/MIE.2012.2207830|ref=harv}}</ref> Nemad viisid elektroonika algelise lõbustuse tasemelt edasi, andes meile [[raadio]], [[televisioon]]<nowiki/>i, [[helisalvestus]]<nowiki/>e, [[radar]]<nowiki/>id, [[telefonikaugside]] ja palju muud. Kuni 1980. aastate keskpaigani mängisid nad juhtivat rolli [[mikrolainetehnika]] ja kõrgepingeülekande ning [[televisioonivastuvõtjate]] ([[televiisor]]<nowiki/>ite) valdkonnas.<ref name="Okamura1994">{{cite book|author=Sōgo Okamura|title=History of Electron Tubes|url=https://books.google.com/books?id=VHFyngmO95YC&pg=PR4|year=1994|publisher=IOS Press|isbn=978-90-5199-145-1|page=5}}</ref> Vaakumlampe kasutatakse endiselt mõnes erirakenduses, näiteks suure võimsusega raadiosagedusvõimendid, elektronkiiretorud, spetsiaalsed heliseadmed, kitarrivõimendid ja mõned mikrolaineseadmed.
[[Transistor]]<nowiki/>ide leiutamise, arendamise ja massilisse tootmisesse jõudmise järel võeti need elektronlampide asemel kasutusele ja paarikümne aastaga olid nad elektronlampide asemel praktiliselt kasutusel kõikjal. Väikese energiatarbe tõttu (nad ei vaja katoodi kütet) tekkis võimalus realiseerida seadmeid, mis lampide abil teostatuna olid mõeldamatud ([[Implanteeritavus|implanteeritav]]<nowiki/>ad [[meditsiinielektroonika]] seadmed jms.).
Mõõtmete väiksuse tõttu võeti transistorid kasutusele ka [[Arvutustehnilised seadmed|arvutustehnilistes seadmetes]]. 1955. aasta aprillis valminud laua-arvuti IBM 608 oli esimene IBM-i toode, milles kasutati ainult transistore ilma ühegi vaakumlambita, ja seda peetakse esimeseks täielikult transistoridel toimivaks kommertsturule toodetud arvutusmasinaks. 608 sisaldas üle 3000 germaaniumtransistori. Thomas J. Watson Jr andis korralduse kasutada transistore kõigi tulevaste IBMi toodete väljatöötamisel. Sellest ajast alates kasutati arvutiloogika seadmete ja välisseadmete puhul peaaegu eranditult transistore.
104. rida ⟶ 105. rida:
==Müra==
Elektrooniline müra on määratletud kui soovimatud häired, mis tekivad kasuliku signaali peale (liituvad sellega) ja kipuvad varjama signaali infosisu. Müra ei ole sama mis
==Elektroonikateooria==
| |||