Narva Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
1690. aastal remonditakse kirikut uuesti nii seest, kui ka väljast. [[1691]] aastal peale remonti avatakse kiriku juures [[seek]] (pansionaat) 18 elatunud koguduseliikmele.
[[1704]]. aastal vallutab [[Peeter I]] Narva. Kirik muudetakse õigeusu kirikuks ning pühitsetakse [[Aleksander Nevski]]le ja antakse Narva polgu kirikuks, ning toimib õigeusu kirikuna kuni [[29. juuni]]ni [[1708]], mil jumalateenistused viiakse üle avatud [[Narva Issandamuutmise katedraal|Issandamuutmise katedraali]], mis enne Narva vallutamist oli kuulunud saksa kogudusele ja kandis neil aastatel nime [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik]] ehk Jaani kirik
[[1718]]. aastal lubatakse 1708. aastal küüditatutel sakslastel ja rootslastel tagasi Narva tulla. Kuna saksa kogudusel puudub kirik antakse [[1733]]. aastal kirik üle luterlikule saksa kogudusele ning [[1734]]. aaastal peale remonti pühitsetakse pastor Caspar Matthias Rodde poolt
Kirikus on järjekordne tulekahi [[23. aprill]]il [[1747]]. Põleb [[kirikutorn]], mis taastatakse 1774. aastal. Taastamistööd toimuvad linna ehitusmeistri [[Henric Wilhelm Zappe]] juhtimisel. [[1789]]. saab kirik varaklassitsistlikus stiilis tornikiivri koos kullatud muna ja ristiga.
29. rida:
[[Kategooria:Ida-Virumaa kirikud]]
[[Kategooria:Narva]]
| |||