Raadio-Elektroonika Tehas: erinevus redaktsioonide vahel

 

[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal läks tehas Saksa firma [[Telefunken]] kasutusse, ja nimeks pandi ''Funktechnische Fabrik Reval''. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa [[Kriegsmarine]] sõjaliste nõudmiste tarbeks.

 

Pärast sõda suurem osa Omski oblastisse evakueeritud personalist pöördus tagasi Eestisse ja tehas jätkas tegevust nimetuse all Punane RET. Tehase toodangu profiili muudeti aga NSVL vajadustele vastavalt oluliselt. Põhilisteks toodeteks said [[Elektroonsed mõõtevahendid|elektroonsed mõõteriistad]], peamiselt [[Voltmeeter|voltmeetrid]] ja [[Oommeeter|oom-meetrid]]. Selle "sõjatoodangu" kõrval toodeti edasi ka raadiovastuvõtjaid. Nendest mudel "[[Estonia-2]]" sai Brüsselis toimunud [[maailmanäitus]]<nowiki/>el Expo-1958 kuldmedali, arvatavalt peamiselt hea helikõla pärast, mis saavutati spetsiaalse konstruktsiooniga põhivaljuhääldite ja pseudostereofoonilist efekti andvate eraldi lisavaljuhääldite kasutamise teel. Seda vaatamata spetsialisti poolt äraaimatavale põhinemisele sõjaeelsete [[AS Are]] raadiovastuvõtjate lahendustele (millele olevat viidanud ka arvatavasti maailmanäitust külastanud [[Endel Are]]).

1980. aasta paiku valmis tehase uus laiatarbetoodangu osakond Lasnamäel Peterburi maantee ääres. Tehase töötajate arv oli siis umbes 3000.

 

Sellel perioodil oli tehas üle kogu NSVL tuntud kõrgema klassi [[Stereofooniline|stereofooniliste]] [[radioola]]<nowiki/>de "Estonia" tootjana<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Ilmselt oli Punane RET ka NSVL esimene [[CD-plaadimängija]]<nowiki/>te tootja.