Karl Tarvas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin tööde nimekirja |
|||
1. rida:
[[Pilt:LIIVALAIA 19.IMGP6041.JPG|thumb|Tikenbergi maja Tallinnas Liivalaia 19 ehitati 1929 Tarvase projekti järgi<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 20. mai 2009</small>]]'''Karl Tarvas''' (kuni [[1940]]. aastani '''Karl Leonhard Johannes Treumann'''; [[19. aprill]] [[1885]] [[Tallinn]] – [[26. detsember]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]].
Tarvas lõpetas 1905. aastal [[Tallinna Reaalkool]]<nowiki/>i koos tulevaste arhitektide [[Christfried Lehbert]]<nowiki/>i, [[Anton Lembit Soans|Anton Soans]]<nowiki/>i ja [[Erich Jacoby]]<nowiki/>ga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://vilistlased.real.edu.ee/arhitektid.html|Pealkiri=Arhitekte Tallinna Reaalkoolist|Väljaanne=Tallinna Reaalkool|Aeg=|Kasutatud=14.03.2018}}</ref> Viimase kahega jätkati 1906. aastast koos õpinguid [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudi]]<nowiki/>s. Esialgu õppis Tarvas mehaanikat ning 1915. aastal lõpetas arhitektuuri eriala diplomiga.<ref name=":0">kuraator Sandra Mälk näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis "Karl Tarvas 125" (2010) kogutud materjalid, Eesti Arhitektuurimuuseumi arhiiv</ref> Sama koolitee läbisid ka [[Herbert Johanson]], [[Eugen Habermann]], [[Edgar Johan Kuusik|Edgar Kuusik]], [[Ernst Kühnert]] jt, keda õpingukoha ning sealt saadud ''habituse'' järgi riialasteks kutsutakse. See seltskond moodustas ühtlasi ka esimese eesti arhitektide põlvkonna.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn, Eesti|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=34}}</ref> Tegusa tudengina osales Tarvas Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevuses ning koolivaheaegadel rikastas enda teadmiste pagasit insener [[Voldemar Lender]]<nowiki/>i käe all.<ref name=":0" />
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal osales ta [[Peeter Suure merekindlus|merekindluse]] ehitusel Muhu väina kindlustusel.<ref name=":0" /> Eesti ajal, aastatel [[1919]]–[[1923]], töötas ta merekindluse ehitusvalitsuse juhatajana, 1923–[[1926]] Harjumaa arhitektina, seejärel kuni [[1940]]<nowiki/>ndateni vabakutselisena isiklikus arhitektuuribüroos.
▲[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal osales ta [[Peeter Suure merekindlus|merekindluse]] ehitusel Muhu väina kindlustusel.<ref name=":0" /> Eesti ajal, aastatel [[1919]]–[[1923]], töötas ta merekindluse ehitusvalitsuse juhatajana, 1923–[[1926]] Harjumaa arhitektina, seejärel kuni [[1940]]<nowiki/>ndateni vabakutselisena isiklikus arhitektuuribüroos.
1921. aastal asutasid 15 arhitekti [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Ühing]]<nowiki/>u, kelle hulka kuulus ka Karl Tarvas.<ref name=":0" />
15. rida ⟶ 14. rida:
Omaaegsetest arhitektidest eristus Karl Tarvas keskklassile suunatud vernakulaararitektuuriga, kus hinnati enam kodusoojust ja mugavust kui lopsakat dekoori ja esinduslikkust. Tarvase käekirja näiteid: Pronksi 5 (1936), L. Koidula 3, Juhkentali 46, Magasini 3g, Raua 31, Tartu mnt 71 (1937), Mardi 14, J. Vilmsi 7 (1928), Liivalaia 19 (1929), Poska 9, Pardi 4 jt.
Viljelenud küll peamiselt elamuarhitektuuri, projekteeris ta ka ühiskondlikke hooneid, näiteks Hans Kubu erareaalühisgümnaasium Imanta 6 (1927), [[Viinistu algkool|Viinistu algkooli]] (1928), [[Naissaare kirik|Naissaare kiriku]] (1933) ja tuletõrjehoone Jakobi 21 (1939). Harjumaa arhitektina ametis olnud Tarvas kavandas ka algkoolid Viimsisse (1925–1927, Rannarahva Muuseum) ja Viinistule (valm. 1928), kus suurte akendega püüti avarust luua ning puudus liigne dekoor.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=282}}</ref>
Ta tegi eraarhitektina ka palju väiksemaid projekte. Tarvas sai arhitektidest enim pakkumisi katusealuste korterite projekteerimiseks ning tema büroo andis 1930ndate II poolel välja lausa 30 projekti kuus.<ref name=":0" /> Nii on ta tegelenud maja vooderdamisega (Veerenni 17 ja Rohu 7 majades), katuse- ja mansardkorruste väljaehitamisega (Mulla 6, Kalevi 38, Kalevi 31, Valgevase 12, Lai 4, Kunglas 18 jpt).<ref name=":0" />
Sõja ajal lahkusid paljud Eestist ning siinsete arhitektide nimekiri kahanes tunduvalt. Ent Karl Tarvas jäi nii Saksa kui ka Nõukogude Liidu okupatsiooni aegadel Eestisse. 1940ndate II poolel valitsenud liberaalse stalinismi ajal leidis enim rakendust Karl Tarvase 8-korteriline elamu tüüpprojekt, mis sarnanes sõjaeelsele "Tallinna majale" ning 1920. aastate traditsionalismile. Esiukse kohal olev trepikoja rõdu kumer ääristu meenutab barokiajastu pärandit.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=250}}</ref>
1945. aastal korraldati tüüpelamute projektide saamiseks konkurss, mille võitis tema poeg [[Peeter Tarvas]] koos [[August Volberg]]<nowiki/>iga. Kuid Nõukogude Eesti preemia pälvis lisaks mainitud kahele arhitektile ka Karl Tarvas, kes 1947. aastal koostas Arhitektuurse Projekteerimise ja Planeerimise Keskuses tööjoonised nii kivi- kui ka puitvariandile.<ref>{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti Arhitektuur 1, Tallinn|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=238}}</ref> Kui keeruline stalinismi periood oli üle elatud, siis leidis kuuekümnendates eluaastates arhitekti loodud 8-korteriline elamu tüüpprojekt veel ulatuslikult kasutust. Ent sõdade järgsel ajal hakati koostama elamu tüüpprojekte seeriate kaupa, kus esinevad erinevad tüüpprojektid ühtsete plaani- ja konstruktioonielementidega.<ref>{{Raamatuviide|autor=H. Arman, H. Papp, U. Kammal, H. Üprus|pealkiri=Eesti arhitektuuri ajalugu|aasta=1965|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti raamat|lehekülg=476}}</ref> Eesti projektis töötas ta pikalt aastatel 1949–1962.
=== Traditsionalistlik maja ===
27. rida ⟶ 28. rida:
]]
Kopli moodustas olulisima tööstuspiirkonna Tallinnas, mis kujunes lõplikult välja I maailmasõja eel. Poolsaare tipus asus Vene-Balti laevatehas (1912–1916) ning Kopli lahe poolel Bekkeri tehas (1912–1914). Aastatel 1939–1941 rajasid arhitektid [[Roman Koolmar]] ja Karl Tarvas Koplisse [[Sirbi tänav]]<nowiki/>ale 28 kaksikmaja, moodustades Kopliranna aedlinna Bekkeri tööstusrajooni ja kalmistu vahele. Lähtuti 1938. aasta piirkonna planeerimiskavast, rajades 1,5-korruselisi kaksikmaju 4 tüüpprojekti järgi Saksamaa sotsiaalarhitektuuri eeskujul. Tüüp I ja II on kahe korteriga, kus elutuba ja köök jäävad alla ning üleval korrusel on kaks magamistuba. III tüübil on toad suuremad. II ja IV tüüp on aga nelja korteriga, kuhu kuulub elutuba, magamistuba ja köök. Kavandatud põiktänavat aga ei jõutud sõja puhkemise tõttu valmis ehitada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti Arhitektuur 1, Tallinn|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=91}}</ref> Hooned on traditsionalistlikud tööliselamud oma lihtsa dekoori ja viilkatusega. 1930ndatele iseloomulik sotsiaalarhitektuur.
* Aasa 5, traditsionalistlik väikemaja (1929)
40. rida ⟶ 36. rida:
=== Tallinna maja ===
Tarvas tegutses peamiselt 1920.–1930ndatel, mil ehituslaenu võtmise võimalus tagas arhitektile tööd. Ta kujundas eelkõige Tallinna äärealasid kahe- ja kolmekorruseliste kortermajadega, mis on täna Pelgulinna, Kalamaja ja Kadrioru arhitektuurimaastikus nii omased. Lenderi majatüübi edasiarendusena, puitlaudise ja keskse silikaattellistest trepikojaga elamuid hakati kohaspetsiifilistena nimetama Tallinna tüüpi majadeks. See majatüüp jäigi arhitekti vaieldamatuks lemmikuks.<ref>{{Netiviide|Autor=Sandra Mälk|URL=http://www.arhliit.ee/uudised/karl-tarvas-125/|Pealkiri=KARL TARVAS – 125|Väljaanne=Eesti Arhitektuurimuuseum|Aeg=16.04.2010|Kasutatud=14.03.2018}}</ref> Tallinna maja ei olnud professionaalselt välja töötatud tüüpprojekt, vaid kohalikest ehitusmäärustest ja ehitusvõtetest argipraktikas kujunenud tüüp, mis sobitus ka vaesemale elanikkonnale. Too maja tüüp oli omane inseneride ja tehnikute kavandites.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=278}}</ref> See teeb Karl Tarvase unikaalseks arhitektiks, kes teadlikult orienteerus elamute rajamisele vaesemate kodanike tarvis, tehes seda väga hästi. Tallinna maja oli omas ajas nii sotsiaalselt kui ka arhitektuurselt konservatiivne.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Karin Hallas-Murula|pealkiri=Tallinna 20. sajandi arhitektuur.|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=11}}</ref> Kivitrepikodade levik oli tuletatud uutest tuletõrje eeskirjade tingimustest, mis nägid ette, kas kahte puittrepikoda või ühte kivist.
Tagasihoidliku ilminguga Tallinna majadele lisas arhitekt vahel trepikojapealse frontooni, silmapaistva välisukse, erkeri või fassaadil kombineeritud laudise.<ref name=":0" /> Tarvase Tallinna maja tüüpi hoonetel on nii traditsionalistlikke, funktsionalistlikke kui ka juugendlikke jooni.
55. rida ⟶ 51. rida:
Eestis levis [[funktsionalism]] peamiselt 1930ndatel aastatel ning selle parimad näited asuvad Pärnus tänu arhitekt [[Olev Siinmaa]]<nowiki/>le. Ent funktsionalismi jooni leidub ka Karl Tarvase loomingus. 1930ndate keskel said Tallinna majade piirkonnad varajasemast enam kriitikat, sest "pole õiged aedlinnad ning linna laialivalgumist soodustades tõstavad teedele ja võrkudele tehtavaid kulutusi."<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=136}}</ref> 1935. aastast liikus Tarvase Tallinna maja arendus edasi ning sellest ajast leidub Tarvase projekteeritud Tallinna maju, kus esineb funktsionalistlikke jooni: sile kivist fassaad, lame katus ja laiad aknad. Need olid peamiselt 3-korruselised ja ühe trepikojaga elamud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=139}}</ref>
* Sinika 8 (1937)
* Vesivärava 46 (1938)
* Aedvilja 4 (1938)
* Raua 31, kuulub Anton Soansi planeeritud funktsionalismimõjuluste elamute ansamblisse (1932–1936)
=== Esindustraditsionalistlik maja ===
Hoonete esindulikkusele hakati suurt rõhku pöörama just [[Konstantin Päts]]<nowiki/>i ajal, tuginedes üldisematele arhitektuuri traditsioonidele. Sellise suuna kirjeldamiseks on arhitektuuriajaloolane [[Mart Kalm]] võtnud kasutusele termini "[[esindustraditsionalism]]".<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=171}}</ref> Siin esineb Tarvase projektidel ka palju funktsionalistlikke jooni (laiad aknad, sile fassaad, lintaken, lame katus).
* Weizenbergi 21 (1929)▼
* Karu 7 (1932)
* Koidula 9 (1935)
* Pronksi 5 (1938; V korrus 2001)
* Koidula 3 (1937-38; juurdeehitus 1961)
=== Veel näiteid tema töödest ===
2010. aastal kureeris [[Sandra Mälk]] [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]<nowiki/>is näituse "Karl Tarvas 125", mille raames koostas kuraator põhjaliku nimekirja Tarvase töödest, mis on kättesaadav Eesti Arhitektuurimuuseumi arhiivis. Sealt ka järgnevad näited Tarvase töödest, mis kõik asuvad Tallinnas:
* T. Kobini kahepereelamu Ristiku 13 (1924)
* Tööliste kortermajade rühm Taime ja Orase tänaval (1924–1925)
* J. Tärki elamu Kodu 8 (1925)
* Herne 18 (1926)
* Uula elumaja Telliskivi 40/ Rohu 10 (1927)
* Tartu 53/ Kreutzwaldi 31 (1928)
▲* Weizenbergi 15 ja 21 (1929)
* Ants Reimani elamu Nõmme-Jase 30 (1929–1930)
* Julie Aleksašini maja Salme 22 (1929, 1933)
* Vana-Lõuna 13 (1920ndatel)
* Kose tee 30 (1929–1930)
* A. Hansoni maja Ahju 6 (1930–1935)
* M. Underwalti maja Kauna 5 (1930–1931)
* Kodu 24 (1931)
* Köleri 26 (1931)
* Köleri 30 (1931, ümberehitus C. Lehbert 1936)
* Saturni 7 (1931)
* Valgevase 10 (1931, 1935)
* Roosikrantsi 8c (1931–1932)
* Leigeri 4 (1932)
* A. Seleri elamu Magasini 13 (1932)
* Kentmanni 19 (1932)
* Salme 15/ Tõllu 8 (1932)
* Kungla 22 (1932)
* Jakobi 27 (1934)
* Kapi 1 ja 2 (1934–1935)
* Koidula 3/Jakobsoni 60 (1935–1936)
* Odra 12 (1936)
* Tallinna üürnikkude seltsi "Üürnik kahe-ja neljapereelamud" Ristiku 50, Kolde pst 27–33, Õle 49–51 (projektid 1924, 1926)
* Tehnika 127 (1936)
* Pavel Uibokandi elamu Roo 12 (1936)
* Tööstuse 9 (1936)
* Tartu mnt 81 (1936)
* Volta 32 (1937)
* Tehnika 20 (1937)
* Heina 53 (1938)
* Väike-Ameerika 20 (1938)
* Tatari 29 (1938)
* V. Reimani 4 (1938)
* Köleri 26 (1938)
* Pärnu mnt 124 (1939)
* Heina 1 ja 49 (1939)
* 8-korruselised elamud Nisu, Ristiku ja Rukki tänaval (1945)
==Isiklikku==
| |||