Erna Viitol: erinevus redaktsioonide vahel

Erna Viitol sündis [[Valgamaa]]l Lõve vallas Helme kihelkonnas Ala (praegu Liva) külas taluniku perekonnas. Ta õppis [[Tõrva]]s [[Patküla]] algkoolis ja aastatel [[1934]]–[[1937]] [[Tõrva keskkool]]is. [[1939]]. aastal sooritas ta eksternina eksamid [[Tartu poeglaste gümnaasium]]i juures ning läks siis [[Rootsi]], kus õppis [[Stockholm]]i lähedal [[Viggbyholm]]i Örjarsgårdeni vabakoolis võõrkeeli, kunstiajalugu, [[akvarell]]i ja skulptuuri. Tema esimeseks kunstiõpetajaks oli Victor Penzias, kelle juhendamisel algasid ka modelleerimistunnid. Kodumaale naasnud, käis ta aasta [[Tallinna Toitlustehnikum]]is, astus aastal [[1943]] [[Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]i ningskulptuuri lõpetaserialale õpingud(hiljem vahepeal uue nime saanud [[Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut|Tallinna, Riiklikusseejärel TarbekunstiEesti Instituudis]]Riiklik Kunstiinstituut), lõpetades õpingud [[1950]]. aastal.

Erna Viitol oli [[Kunstnike Liit|Kunstnike liidu]] liige alates 1959. aastast.

Ta on loonud tuntud kultuuriinimeste [[Heino Kiik|Heino Kiige]], [[Lilli Promet]]i, [[Aino Kallas|Aino Kalda]], [[Ellen Niit|Ellen Niidu]], Soome veterinaariateadlase, professor [[Hakon Westermark]]i, Dresdeni ooperiteatri solisti Horand Friedrichi jt portreid, ta on portreteerinud ka perekonnaliikmeid ja inimesi lähedasest suhtlusringist. Viitoli teoseid on [[TartuEesti Kunstimuuseum]]i, [[EestiTartu Kunstimuuseum]]iKunstimuuseumi ning [[Teatri- ja Muusikamuuseum]]i kogudes, erakogudes ja Helsingi Veterinaariakolledžis. 2000. aastal püstitati Valgamaale [[Riidaja]] külla [[Ants Taul]]i torupillimuusika keskuse õuele Erna Viitoli pronksistpronksskulptuur “Torupillimängija”. 31. juulil 2009 avati [[Ungari]]s [[Kiskőrös]]i linnas [[Sándor Petőfi]] muuseumi aias Petőfi tõlkijatele pühendatud skulptuuride pargis Viitoli loodud Ellen Niidu pronks[[büst]].

Erna Viitoli emapoolne vanaisa oli 1860. aastate rahvusliku liikumise ettevõtmistes aktiivselt osalenud [[Helme]] koolmeister ja kirjamees [[Märt Jakobson]] (1828–1904)., Temaisapoolne õemeesvanaisa oliJoosep [[PöideProosa Maarjaoli kogudus|Pöide]]Lõve jakooli [[Viru-Nigulajuhataja. kogudus]]e õpetaja [[Johannes Paesalu]].