Erinevus lehekülje "Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(lõhenemine ei toimunud rahvuse järgi)
 
===Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Eesti Vabariigis===
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik moodustati [[Eesti]] koguduste täiskogul märtsis [[1919]]. Pärast [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lagunemist 1918. aastal võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] [[19. aprill]]il [[1919]] vastu "Kreekakatoliku kiriku valitsuse ja koguduste omavalitsuse ajutise korralduse", mille järgi tunnistati [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] kehtivaks Moskvas aastatel 1917–1918 peetud ülevenemaalisel [[kirikukogu]]l vastuvõetud õigeusu kiriku määrused. Kirikumääruste põhjal määras praostkondade piirid piiskopkonna täiskogu ehk [[sinod]]. 1919. aasta juunis moodustati Eesti Piiskopkonna nõukogu määrusega Tallinna piiskopkonda, 1918. aastani [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Pihkva piiskopkond]]a kuulunud [[Petserimaa]] kogudustest [[Petseri praostkond]]. 1920. aasta [[10. mai]]l tunnistas [[Nõukogude Venemaa]]l asuv Vene Õigeusu kirikuKiriku [[Püha Sinod]], [[Vene Õigeusu Kiriku Kõrgeim Kirikunõukogu]] ja [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhon]] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku [[autonoomia]]t.
 
[[1923]]. aastal siirdus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi]] [[jurisdiktsioon]]i alla, mida tunnistas [[7. juuli]]l [[1923]] [[Konstantinoopoli Oikumeeniline patriarh]] [[Meletios IV]] oma ''[[tomos]]''<nowiki>'</nowiki>ega.
EAÕK-s oli kaks [[piiskopkond]]a: [[EAÕK Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkond]], kuhu kuulusid üheksa praostkonda: Harju, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare ja Muhu, Tartu, Viljandi, Viru ja Võru praostkond. [[EAÕK Narva piiskopkond|Narva piiskopkonnas]] praostkondi ei olnud.
 
===Nõukogude võimuokupatsioon esimeneEestis aasta(1940–1941)===
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}}
Pärast Eesti [[anneksioon|annekteerimist]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu likvideerisid Moskva võimud [[24. veebruar]]il [[1941]] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku autonoomia ja senise struktuuri ja muutsid selle [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[piiskopkond|piiskopkonnaks]], alluvusega Baltimaade [[eksarh]]ile [[Sergi (Voskressenski)|Sergius]]ele ([[1897]]–[[1944]])<ref name="PM5B4" />.
 
Moskva Patriarhaadi ukaasiga nr 10 [[25. veebruar]]ist [[1941]] määrati ülipühitsetud arhipiiskop Sergius (Voskressenski) Leedu ja Vilniuse metropoliidiks ning Eesti ja Läti eksarhiks.
 
===Tegevus Saksa okupatsiooniokupatsioon Eestis ajal(1941–1944)===
 
Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] algust kuulutas Tallinna ja kogu Eesti metropoliit [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] [[3. september|3. septembril]] [[1941]] ennast taas Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsiooni all oleva EAÕK peaks. Selle peale andis metropoliit Sergius Aleksandri kirikukohtu alla ning see keelas 5. novembril 1942 tal kirikuteenistuste toimetamise. Seejärel toimus lahknemine ka kogudustes: osa venekeelseid kogudusi tunnistasid juhina [[Narva piiskop]]pi [[Pavel (Dmitrovski)|Pavelit]], eestikeelsete koguduste liikmed aga Aleksandrit.