'''Vladimir Zalipski''' ([[18. jaanuar]] [[1926]] [[Tallinn]] – [[23. veebruar]] [[1997]] [[Tallinn]]) oli Eesti [[õigeusk|õigeusu]] vaimulik.
Ta sündis aastal [[1926]][[Tallinn]]asTallinnas vene valge-emigrantide perekonnas. Ta lõpetas aastal [[1943]] Tallinnas Venevene gümnaasiumi. Aastal {{kas|1944}} mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, sõja lõpus langes ta sõjavangi. Pärast sõjavangi langemist viibis ta kolm aastat filtratsioonilaagris. Aastal [[1948]] asus ta õppima [[Peterburi Vaimulik Seminar|Leningradi Vaimulikku Seminari]], kuid paaripaar aastaaastat möödumiselhiljem heideti ta seminarist välja. Seejärel töötas ta Naha- ja Jalatsitootmiskoondises "Kommunaar" ohutustehnika insenerina ja valmistus vaimulikuks saamiseks iseseisvalt.
[[27. september|27. septembril]] [[1956]] pühitseti tapühitses piiskop [[Joann (Aleksejev)|JoanniJoann]] pooltta [[Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik]]us diakoniks, [[30. september|30. septembril]] [[1956]] pühitseti ta preestriks.
Ta oli [[30. september|30. septembrist]][[1956]] kuni [[14. august]]ini [[1958]] [[Jõhvi Jumalailmumise kogudus]]e preester, lisaks oli ta [[3. detsember|3. detsembrist]] [[1957]] kuni [[26. veebruar]]ini [[1959]] [[Alajõe Jumalaema Sündimise kogudus]]e preester. [[14. august]]istaugustist [[1958]] kuni [[15. juuni]]ni [[1969]] oli ta [[Tapa Ristija Johannese kogudus]]e preester; [[15. juuni]]stjuunist [[1969]] kuni [[25. veebruar]]ini [[1971]] oli ta sama koguduse hooldajapreester. [[15. juuni]]st [[1969]] kuni [[23. veebruar]]ini [[1997]] oli ta [[Tallinna Aleksander Nevski stavropigiaalne kogudus|Tallinna Aleksander Nevski stavropigiaalse koguduse]] preester/ülempreester.
