Põlevkivi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
antsin rohkem vastuseid kysimustele Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
12. rida:
Põlevkivi [[kütteväärtus]] on vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700 kcal/kg).<ref name="Tehnikaleksikon"/>
Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on [[kukersiit]], on [[Eesti]] tähtsaim [[maavara]]. Lisaks kukersiidile on Eesti [[maapõu]]es ka [[graptoliitargilliit]]i, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega ([[1949]]–[[1952]]) kaevandatud selle [[uraan]]isisalduse pärast.<ref>Aaloe, A., Bauert, H. & Soesoo, A. (2006). Kukersiit – Eesti põlevkivi. MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn. Lk 4. ISBN 9985976347</ref> lol olen lahe
[[Pilt:OilShaleEstonia.jpg|thumb|Eesti põlevkivi. Pildistas [[Kasutaja:Wilson44691|Wilson]].]]
19. rida:
Kerogeenpõlevkivi [[pürolüüs]]il saadakse põhifraktsioonidena gaas ja [[põlevkiviõli|õli]], kõrvalsaadustena [[fenoolid|fenoolvesi]], [[poolkoks]] ja [[tuhk]]. Esmaste saaduste töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku saaduse. Kõik saadused, nende keemiline koostis ja omadused, aga ka analüüsimetoodikate ning tootmistehnoloogiate väljatöötamine, optimeerimine ja keskkonnasaastega seotud probleemid kuuluvad põlevkivikeemia uurimissfääri.
Eestis on põlevkivikeemia äärmiselt oluline uurimisvaldkond ja sellel on oluline roll [[Keemia ajalugu Eestis|siinse keemiatööstuse ajaloos]]. Eesti põlevkivikeemia ja -tehnoloogia saavutused on olnud maailmatasemel kõrgelt tunnustatud.
== Põlevkiviressursid ==
| |||