Redaktsioon: 16. september 2014, kell 02:08 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 800 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. aprill 2018, kell 09:38 redigeeri eemalda Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Linnus, mis oli [[Henriku Liivimaa kroonika]] järgi [[latgalid\|latgali]] üliku [[Waridote]] residentsiks, kuulus kuni 1209. aastani [[Jersika vürstiriik\|Jersika]] vürstile [[Vissevalde]]le, pärast seda läks ta vürsti ja [[Riia piiskopkond\|Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)\|Alberti]] lepinguga piiskopi valdusse. Autine linnust on mainitud nii 1209. aasta lepingus (''urbem Autinam'') kui 1211. aasta Riia piiskopi ja [[Mõõgavendade ordu]] omavahelise maadejagamise lepingus (''castra Autenine''). Ilmselt oli Autine juba varem Jersikast üsna sõltumatu, kuna sealsed juhid sõlmisid Riia piiskopi ja Mõõgavendade orduga liiduleppe ning võtsid vastu Riia kiriku ristimise juba 1208. aastal.<ref>Švābe, Arveds. [http://www.historia.lv/raksts/svabe-jersikas-karalvalsts-senatne-un-maksla-1936-nr1-5-31lpp ''Jersikas karaļvalsts'', Senatne un Māksla, 1936. Nr.1, lk 5–31.]</ref><ref name=Indrik /> 1215. aastal piiras lühiajaliselt Autine linnust [[ugandi\|ugalaste]] ja [[sakala]]ste vägi, mis orduvendade abiväe lähenemisel lahkus.<ref>''Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae''. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XIX 3, lk 159</ref> Linnuse täpse asukoha kohta on aja jooksul välja käidud erinevaid hüpoteese. 19. sajandil paigutati seda Valterkalniņši mäele ja hilisema [[Valmiera ordulinnus\|ordulinnuse]] kohale [[Valmiera]]s, [[Antiņi]] külasse Valmierast loodes, [[Kauguri]] [[Pekaskalns]]i mäele ja [[Auciemsi mõis]]a kohale [[Cēsis]]est loodes. Hiljem tekkis arusaam, et linnus pidi asuma Koiva vasakul kaldal Cēsise linna lähedal. Sellest lähtuvalt on asukohaks pakutud Cēsise [[Riekstukalns]]i linnamäge (tänapäeval peetakse [[võndlased\|võndlaste]] linnuse paigaks), Gulbere mäge [[Cesvaine]] lähedal, hilisema [[Cēsise ordulinnus]]e kohta ja [[~~Priekuļi~~Vaive vald\|Vaive valla]] [[Sārumkalns]]i linnamäge. Pärast latgalipäraste arheoloogiliste leidude avastamist Sārumkalnsil on paljud arheoloogid just seda linnamäge hakanud Autine linnuse asukohaks pidama. Sārumkalnsi kasuks räägib ka sealsamas avastatud latgalite [[hilisrauaaeg]]ne kalmistu, lähedus Cēsisele ja [[Idumea]]le, millega Autine kroonika järgi tihedalt seotud oli, ning sealsed ajaloolised kohanimed, mis võivad pärineda Autine nimest (''Awetanns'', ''Awtten'', ''Avtin'').<ref name=Indrik>[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika.] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. XII, kommentaar 14</ref><ref>HLK, lk 89, kommentaar 5</ref><ref>Zemītis, Guntis. ''Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand)'', lk 75–104 koguteoses ''Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur'', koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. Lk 77</ref><ref>[http://visc.gov.lv/vispizglitiba/saturs/dokumenti/metmat/vesture_6_9/kartes1.shtml Valsts izglītības satura centrs, kaart 14.]</ref> ==Vaata ka==

Autine linnus: erinevus redaktsioonide vahel