Kääritamine: erinevus redaktsioonide vahel

Looduslik käärimine on toimunud juba enne meie aega ning kääritamisprotsessi on inimesed juba ammustest aegadest ära kasutanud. Kõige varajasem kääritatud arheoloogiline leid on alkohoolne jook, mis on dateeritud 7000 kuni 6000 eKr. noorema kiviaja [[Hiina|Hiina]] külast nimega Jiahu. Selleks kasutati kas marju, riisi või mett. Veinitegu on pärit aastast 6000 eKr. Gruusiast. [[Pennsylvania ülikoolisÜlikool|Pennsylvania Ülikoolis]] on väljapanekul 7000 aasta vanused veinikannude killud, mis kaevati üles [[Iraan|Iraanist]]. On ka tõendeid, et alkohoolseid jooke fermenteeriti juba [[Babüloonia|Babüloonias]], [[Vana-Egiptus|Vanas-Egiptuses]] ja Sudaanis.

Prantsuse keemik [[Loius Pasteur|Louis Pasteur]] pani aluse sümoloogiale ehk käärimisõpetusele, kui ta 1856. aastal kasutas kääritamisel pärmi. Pasteur uuris alkoholi tegemist läbi suhkru ja pärmi ning järeldas, et käärimine toimub läbi fermenteerijate, mis elutsevad ainult elusorganismides.