Stereodekooder: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
19. rida:
* Eraldada demoduleeritud MPX-signaalist piloottoon (sagedusega19 kHz) ja moodustada selle sageduse kahekordistamise teel vahesignaali (L – R) abikandevsagedus 38 kHz.
* Eraldada selle abikandevsagedusliku 38 kHz signaali abil komplekssest stereosignaalist (MPX-signaalist) vasaku ja parema kanali
* Moodustada summeerimislülituse abil summasignaalist (L + R) ja vahesignaalist (L – R) vasaku ja parema kanali signaalid:▼
Selleks on kasutusel kaks võtet.
Esimene võte põhineb MPX-signaali demultipleksimisel abikandevsignaali abil vasaku ja parema kanali signaalideks L ja R.
Teise võtte puhul demoduleeritakse abikandevsagedust kasutades vahesignaal (L – R). Seda võidakse teha, näiteks, sünkroondetekteerilise abil.
▲
: (L + R) + (L – R) = 2L
: (L + R) – (L – R) = 2R
Nii saadud vasaku ja parema kanali kanali signaalid juhitakse kahekanalilisse [[audiovõimendi]]sse.▼
Kõige vanemates stereodekooderites kasutatkse aga ära asjaolu, et kandevsageduse taastamise korral osutub MPX-signaal polaarmoduleerituks, mis tähendab et vasaku ja parema kanali signaalid ilmnevad vastavalt positiivse ja negatiivse signaali (või vastupidi, negatiivse ja positiivse) tippväärtuste amplituudmodulatsiooni näaol, ja on detekteeritavad tavaliste lihtsate tippväärtuse detektorite abil. Detektorites kasutatavate dioodide ebalineaarse päripingelangu mõju vähendamiseks taastatakse kandja sel juhul tavaliselt väga suure ülemäärasusega (10 ja enamgi korda algsest mõeldavast kandajast suuremana). Sellele vaatamata on seda tüüpi stereodekooderite mittelinaarmoonutused kordades suuremad kui lülitirezhiimsete dekooderite puhul küündides harva 0,1% suurusjärku, rääkimata veelgi väiksematest moonutustest.
Peamiselt Ida-Euroopas kasutusel olnud polaarmodulatsiooniga stereosüsteem erineb MPX-süsteemist vaid detailide poolest. Kahjuks need detailid, alates madalama abikandevsageduse valikust (31,625 kHz MPX-signaali 38 kHz asemel) kuni selle vahesignaaliga (L-R) moduleerimise teostamise võteteni ei ole olnud stereosignaali edastamise kavaliteedi mõttes soodsa mõjuga.
Tänapäeva FM-raadiotes on dekoodriks digitaalne [[signaaliprotsessor]], milles vasaku ja parema kanali signaalid eraldatakse demoduleeritud signaalist abikandesageduse (38 kHz) taktis ümberlülitamise teel. ▼
▲
Monofoonilises vastuvõtjas jääb abikandja amplituudmodulatsiooni kujul esinev vahesignaal kõrgete sageduste alas asumise tõttu (üle 23 kHz) inimkõrva jaoks kuuldamatuks.
▲Tänapäeva FM-raadiotes on dekoodriks
==Viited==
| |||