Redaktsioon: 8. aprill 2018, kell 00:21 redigeeri Jörru (arutelu \| kaastöö) 50 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. aprill 2018, kell 00:23 redigeeri eemalda Jörru (arutelu \| kaastöö) 50 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
9. rida: Keldri nimetus pärineb ladina sõnast "cella" (kamber jms.). Venekeelne nimetus "podval" tuleneb asukohtadest, mis vanasti paiknesid [[kindlus]]tes nende kaitsva mullavalli all kindlustusehitistest madalamal tasemel. Prantsuse "sous-sol" tähendab sõnasõnalt maa(pinna)st allpool asumist. Keldrite kõrgus on enam kui kaks meetrit, madalama kõrguse puhul ruumi nimetatakse tehniliseks põrandaaluseks ning faktiliselt juba ei ole ruum. Kõrgetes hoonetes keldrid on tavaliselt rohkem arenenud (hoone püsivuse jaoks) ning võivad isegi koosneda mitmetest korrustest. Väikse korruste arvuga hoonetes ~~tavaliselt~~ on kelder tavaliselt madala sügavusega. 20. sajandi viimasel kolmandikul ~~elamute~~ ~~koos~~hakkas keldriga ~~arv hakkas~~elamute ~~langema~~arvlangema seoses kesksoojusvarustuse levimisega ning neis pommivarjendite tegemise praktika lõppemisega. Hoonete ehitamisel ilma keldrita oluliselt väheneb maa-aluse osa väärtus. Välised keldriseinad võtavad arvesse aktiivse krunti rõhu vastuvõtu ning neile krundiga vahendavaid ~~ajajoormusi~~ajakoormusi, mis on varingu prismal (näiteks, tornikraanadest või kaubaautodest). Keldrite üleujutuste vältimiseks ehitamisel paigaldatakse drenaažsüsteemi, tehakse väliste seinte ning põranda hüdroisolatsiooni, õhu niiskuse vähenduseks seatakse sisse ~~ventilatsiooni~~ventilatsioon. Väiksemad keldrid on tavaliselt kasutatud majandustarveteks ning riistvarade osade ja ehitise kommunikatsioonide paigaldamiseks; avaramates keldrites tihti tehakse ladusid, väikseid kontoreid, ettevõtteid ja poode; suurtes kompleksides keldrid on kasutatud maa-aluse autoparkla asetuseks. Mittekasutatud keldrid nagu ka pööningud on tihti kodutute varjupaigaks.

Kelder: erinevus redaktsioonide vahel