Objektiivsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|kõneleb objektiivsusest kui erapooletusest; objektiivsuse kui teadvusest sõltumatu eksistentsi kohta loe artiklist [[Objektiivsus (metafüüsika)]], objektsuse kohta loe artiklist [[Esemelisus]], mitmesuguste objektivismide loetelu täpsustusleheltt [[Objektivism]].}}
{{allikad}}
'''Objektiivsus''' on [[teadus]]es nõue, mille kohaselt teaduslik [[teadmine]] peab olema tõepärases ja otstarbekas vastavuses [[teadlane|teadlase]] poolt esitatud [[väide]]te ja [[teooria]]tega. Teadlase väited ja teooriad peavad olema võimalikult sõltumatud [[subjektiivsus|subjektiivsetest]] [[mõju]]dest, [[viga]]stest algallikatest ja isiklikest [[arvamus]]test. Teadusliku tegevuse tulemuse objektiivsuse põhilisteks tagajateks on üldkehtivus ja teadlaste kogukonna ükskõik millise liikme poolt ülekontrollimise võimalus. Selles mõttes võib objektiivsuse all mõista ka [[intersubjektiivsus|intersubjektiivselt]] õigeks tunnistatud [[uurimismeetod]]ite ja -[[uurimistulemus|tulemuste]] kehtivust.▼
'''Objektiivsus''' on erapooletu suhtumine, mis vastandub [[subjektiivsus]]ele ehk erapoolikusele. Selle saavutamiseks peetakse vajalikuks distantseerumist käsitletava teema või probleemi suhtes erapoolikutest [[vaatepunkt]]idest. Subjektiivsus kui objektiivsuse vastand tähendab lähtumist probleemi, teema või olukorra tõlgendamisel ühe osapoole vaatepunktist, eesmärkidest või huvidest.
Objektiivsus kui norm on tähtsal kohal mitme [[ühiskondlik institutsioon|ühiskondliku institutsiooni]] toimimises: seda eeldatakse sageli niihästi ühiskonda eri valdkondades informeerivatelt institutsioonidelt nagu [[ajakirjandus]], [[teadus]] ja [[riiklik statistikasüsteem]] kui ka sõltumatutelt otsuste langetajatelt nagu [[kohtusüsteem]]. Samas ei ole objektiivsus absoluutne, eri ühiskonnagrupid hindavad seda tihti erinevalt ning ka objektiivsuse kui normi ulatus ja jõustamine võivad olla vaieldavad. Objektiivsusnõue kerkib tavaliselt esile juhul, kui ühiskonnas ei ole valdav üks vaatepunkt ning enamik ühiskonnas mõjukaid gruppe peab eri vaatepunkte ühiskonna kui terviku seisukohalt võrdseteks; sellises olukorras võidakse pidada objektiivsust seotuks [[relativism]]iga. Nii näiteks eeldatakse tänapäeval Lääne demokraatiates, et kohtusüsteem peaks olema poliitiliselt objektiivne ja mitte toetama üht või teist poliitilist [[ideoloogia]]t, samas kui mõne konkreetse poliitilise ideoloogia toetajad võivad seda lähenemist kritiseerida eelduse põhjal, et just nemad esindavad ainsat objektiivset arusaama ühiskonnast ning seetõttu ei ole nende arvates eri vaatepunktid võrdsed.
Esineb ka vastupidist objektiivsusetõlgendust, kus üht vaatepunkti peetakse erapooletus plaanis, näiteks pragmaatilises eelistatuks: nii on lääneriikides tänapäeval riiklikus eelisseisus lääne traditsiooniline teaduslik meditsiin ja teistel meditsiinitraditsioonidel (alternatiivmeditsiinil) ei ole sellega võrdset ligipääsu riiklikule rahastusele; selle põhjenduseks tuuakse sageli väide, et teadusliku meditsiini kui [[tõenduspõhisus|tõenduspõhise]] distsipliini efektiivsus on tõendatud, alternatiivmeditsiinilistes traditsioonides aga samasugused tõendusmehhanismid puuduvad, mis loob teaduslikule meditsiinile poliitikakujundajate silmis objektiivse eelise.
Objektiivsust võib käsitleda [[episteemilised väärtused|episteemilise väärtuse]] või normina, mille ülesanne on tagada info usaldusväärsus. See on lähedalt seotud niisuguste episteemiliste väärtuste või normidega nagu [[neutraalsus]] ja [[tasakaalustatus]].
==Ajakirjanduses==
{{Vaata|Objektiivsus (ajakirjandus)}}
Ajakirjanduses eeldatakse objektiivsust eelkõige nn [[valge ajakirjandus|valgelt ajakirjanduselt]], kus tähtsal kohal on [[faktikontroll]] ja vastutus edastatud info tõesuse eest. Nii näiteks tuleks enamiku ajakirjanduseetika käsitluste kohaselt kajastada konfliktis mõlema osapoole seisukohti ning kriitika korral anda sõna ka kritiseeritule. Samas on [[uuriv ajakirjandus]], mis avalikustab ja analüüsib tihti ühiskondlikke probleeme ja mida seetõttu peetakse ühiskondlikult oluliseks, ajalooliselt pärit [[kollane ajakirjandus|kollasest ajakirjandusest]], mis keskendub kõmule, peegeldab sageli subjektiivset vaadet ega hinda sama kõrgelt andmete kontrollitust.
Objektiivsust peetakse ajakirjanduse juures oluliseks, kuna tänapäeva ühiskonnas on ajakirjandusel oluline roll inimeste informeerijana: just ajakirjandusest saab suur osa ühiskonnaliikmeid info, mille alusel nad langetavad otsuseid nii igapäevaelus (nt tarbimisvalikuid) kui ka ühiskondlikul tasandil (nt valimistel). Seetõttu on ühiskonna kui terviku huvi, et ajakirjanduses oleksid kajastatud eri vaatepunktid, mitte ei domineeriks kitsad majanduslikud või poliitilised agendad.
Objektiivsuse üheks garantiina rakendatakse sageli printsiipi, mille kohaselt peab ajakirjandusväljande [[toimetus]] olema sõltumatu väljaande omaniku ärihuvidest: sisutoimetusel ei tohi olla kokkupuudet reklaamiosakonnaga, omanik aga ei tohi sekkuda väljaande sisusse, vaid võib üksnes palgata või vallandada peatoimetaja, kes on oma edasistes otsustes sõltumatu. Kuna kommertsalustel kirjastatavate väljaannete omanikel on aga tugev huvi teenida kirjastamisega kasumit ning väljaande sisu võib seda oluliselt mõjutada, näiteks häirides reklaamikliente, kes kriitiliste artiklite tõttu võivad loobuda väljaandes reklaamide avaldamisest, on siin alaline oht huvide konfliktiks. Riiklike, avalik-õiguslike ja omavalitsuslike väljaannete puhul pärsib sageli objektiivsust sõltuvus institutsiooni rahastusest, mis ajakirjandusliku kriitika korral võib kahaneda või lakata.
Ajakirjandusele esitatavat objektiivsusnõuet on ka kritiseeritud, toetudes argumendile, et kuna kallutatus on ajakirjanduses nii või teisiti (inimese subjektiivne), tähendab objektiivsusele pretendeerimine vaid varjatud kallutatust ning ausam on tuua kallutatus esile, näiteks deklareerides ajalehe päises otsesõnu, milliseid poliitilisi vaateid lehetoimetus toetab.
==Teaduses==
{{Vaata|Objektiivsus (teadus)}}
▲
Äärmusliku objektiivsuse nõude on püstitanud [[positivism|positivistliku]] teadusteooria raames [[objektivism]], mis eeldab teadusliku teadmise saavutamiseks objektide täielikult eelarvamustevaba [[vaatlus|vaatlemist]] ja [[analüüs]]imist. Loomulikult saab iga uurimus alguse tervest reast eelteadmistest, mis tulenevad teadlase senisest koolitusest ning metoodilistest eeldustest, [[hoiak]]utest uuritava [[Objekt (filosoofia)|objekti]] loomuse ja käitumise kohta ning paljudest muudest kaalutlustest, mis on vastastikuses toimes muude mõjutavate ja segavate [[suurus]]tega. [[Loodusteadused|Loodusteadustes]] mängib suurt rolli ka kasutatav tehniline varustus.
10. rida ⟶ 31. rida:
[[Uusaeg|Uusaja]] algusest peale omab loodusteadustes teaduslike [[hüpotees]]ide tõestamisel järjest suuremat tähtsust [[eksperiment]]. [[Humanitaarteadused|Humanitaarteadustes]], st [[vaimuteadused|vaimu]]- ja [[ühiskonnateadused|ühiskonnateadustes]], on eksperiment võimalik ainult väga piiratud tingimustel. Humanitaarteadustes on seevastu suur roll [[kriitika|kriitilisel]] [[diskussioon]]il ja argumenteerimisel, mille abil uurimistulemusi [[hindamine|hinnata]].
[[Teadussotsioloogia]]s seatakse kogu teadmine sõltuvusse teadlast ümbritsevast [[ühiskond|ühiskonnast]]. [[Karl Mannheim]] on seejuures üldistanud, et teadmine on võimalik ainult teatud sotsiaalsete tingimuste
==Välislingid==
*[http://www.philosophie-woerterbuch.de/online-woerterbuch/?title=Objektivit%C3%A4t&tx_gbwbphilosophie_main%5Bentry%5D=628&tx_gbwbphilosophie_main%5Baction%5D=show&tx_gbwbphilosophie_main%5Bcontroller%5D=Lexicon&cHash=39d56b2a6e7a73a5550b7c2b94973d6f Holm Bräuer. Objektivität. Online-Wörterbuch Philosophie: Das Philosophielexikon im Internet]
[[Kategooria:Teadus]]
[[Kategooria:Ajakirjandus]]
[[Kategooria:Epistemoloogia]]
| |||