Tiit Made: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viitetõrke eemaldamine |
Resümee puudub |
||
33. rida:
Aastatel [[1990]]–[[1992]] oli Tiit Made [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liige ja väliskomisjoni aseesimees. Ta oli üks 69-st Ülemnõukogu liikmest, kes [[20. august]]il 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletas. Aastatel 1990–1992 oli ta ka [[Eesti Kongress]]i liige. Valiti 1990 I [[Eesti Komitee]] liikmeks.
30. augustil 1991. aastal kasutas [[Eesti Ekspress]] artiklis "ERSP on radikaalsusest väsinud" Tiit Madest kirjutades fraasi "Tumeda, et mitte öelda KGB minevikuga". Seepeale esitas Made Eesti Ekspressi väite kohta hagi Tallinna Linnakohtule au ja väärikuse kaitseks nõudes, et Eesti Ekspress avaldaks oma ajalehes avaliku vabanduse. Selgus, et leht toetus 1989. aastal [[Svenska Dagbladet]]is ilmunud artiklile [[Charlie Nordblom]]i raamatu "Industriespionage" kohta, milles käsitleti [[tööstusspionaaž|tööstusalase spioneerimisega]] seotud küsimusi ning toodi ära kõigi diplomaatilist passi omavate NSV Liidu saatkonna töötajate nimed, kes olid Rootsi välisministeeriumi poolt välja antud diplomaatilise korpuse teatmikus ära toodud. Tiit Made oli konsulaarosakonna atašee ja tegeles viisaküsimustega. Pärast mitmeid kohtuistungeid kohustas Linnakohus oma 18. mai 1992 otsusega Eesti Ekspressi vabandama ühe nädala jooksul ilma omapoolsete kommentaarideta Tiit Made
Made oli [[Eesti Roheline Liikumine|Eesti Rohelise Liikumise]] asutajaliige ja aseesimees. Aastal 1990 asutas ta [[Eesti Ettevõtjate Erakond|Eesti Ettevõtjate Erakonna]] ning oli selle esimees. Aastal 1994 ühines erakond [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaga]]. Pärast 1995. aasta [[lindiskandaal]]i lahkus Tiit Made Keskerakonnast ja asutas sealt lahkunutega [[Arengupartei]], mille liige oli 1998. aasta septembrini.
|