Karl Tarvas: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 451 baiti ,  5 aasta eest
P
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
[[Pilt:LIIVALAIA 19.IMGP6041.JPG|thumb|Tikenbergi maja Tallinnas Liivalaia 19 ehitati 1929 Tarvase projekti järgi<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 20. mai 2009</small>]]'''Karl Tarvas''' (kuni [[1940]]. aastani '''Karl Treumann'''; [[19. aprill]] [[1885]] [[Tallinn]] – [[26. detsember]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]].
'''Karl Tarvas''' (kuni [[1940]]. aastani '''Karl Treumann'''; [[19. aprill]] [[1885]] [[Tallinn]] – [[26. detsember]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]].
 
Tarvas lõpetas 1905. aastal [[Tallinna Reaalkool]]<nowiki/>i koos tulevaste arhitektide [[Christfried Lehbert]]<nowiki/>i, [[Anton Lembit Soans|Anton Soans]]<nowiki/>i ja [[Erich Jacoby]]<nowiki/>ga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://vilistlased.real.edu.ee/arhitektid.html|Pealkiri=Arhitekte Tallinna Reaalkoolist|Väljaanne=Tallinna Reaalkool|Aeg=|Kasutatud=14.03.2018}}</ref> Viimase kahega jätkas õpinguid [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudi]]<nowiki/>s, mille arhitekt ka 1915. aastal diplomiga lõpetas. Sama koolitee läbisid ka [[Herbert Johanson]], [[Eugen Habermann]], [[Edgar Johan Kuusik|Edgar Kuusik]], [[Ernst Kühnert]] jt, keda õpingukoha ning sealt saadud ''habituse'' järgi riialasteks kutsutakse. See seltskond moodustas ühtlasi ka esimese eesti arhitektide põlvkonna.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn, Eesti|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=34}}</ref>
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal osales ta [[Peeter Suure merekindlus|merekindluse]] ehitusel. Aastatel [[1919]]–[[1923]] töötas ta merekindluse ehitusvalitsuse juhatajana, 1923–[[1926]] Harjumaa arhitektina, seejärel kuni [[1940]]. aastani vabakutselisena isiklikus arhitektuuribüroos. Sõja ajal lahkusid paljud Eestist ning siinsete arhitektide nimekiri kahanes tunduvalt. Ent Karl Tarvas jäi nii Saksa kui ka Nõukogude Liidu okupatsiooni aegadel Eestisse. Kui keeruline stalinismi periood oli üle elatud, siis leidis kuuekümnendates eluaastates arhitekti loodud elamu tüüpprojekt veel ulatuslikult kasutust.
 
== Looming ==
12. rida ⟶ 11. rida:
Omaaegsetest arhitektidest eristus Karl Tarvas keskklassile suunatusega, kes hindas enam kodusoojust ja mugavust kui lopsakat dekoori ja esinduslikkust. Tarvase käekirja näiteid: Pronksi 5 (1936), L. Koidula 3, Juhkentali 46, Magasini 3g, Raua 31, Tartu mnt 71 (1937), Mardi 14, J. Vilmsi 7 (1928), Liivalaia 19 (1929), Poska 9, Pardi 4 jt.
 
Viljelenud küll peamiselt elamuarhitektuuri, projekteeris ta ka ühiskondlikke hooneid, näiteks [[Viinistu algkool|Viinistu algkooli]] (1928) ja [[Naissaare kirik|Naissaare kiriku]] (1933). Harju maa-arhitektina ametis olnud Tarvas kavandas ka puust algkoolid Viimsisse (1925–1927, Rannarahva Muuseum) ja Viinistule (valm. 1928), kus suurte akendega püüti avarust luua ning puudus liigne dekoor.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=282}}</ref>
 
Sõja ajal lahkusid paljud Eestist ning siinsete arhitektide nimekiri kahanes tunduvalt. Ent Karl Tarvas jäi nii Saksa kui ka Nõukogude Liidu okupatsiooni aegadel Eestisse. 1940. aastate II poolel valitsenud liberaalse stalinismi ajal leidis enim rakendust Karl Tarvase 8-korteriline elamu tüüpprojekt, mis sarnanes sõjaeelsele "Tallinna majale" ning 1920. aastate traditsionalismile. Esiukse kohal olev trepikoja rõdu kumer ääristu meenutab barokiajastu pärandit.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=250}}</ref> Kui keeruline stalinismi periood oli üle elatud, siis leidis kuuekümnendates eluaastates arhitekti loodud elamu tüüpprojekt veel ulatuslikult kasutust.
 
=== Traditsionalistlik maja ===
[[Fail:Alle 5, Karl Tarvas.jpg|pisi|Alle 5, proj. 1931 (foto: 2018)]]1920. aastatel rajati palju elamuid, mille peamiseks suunaks on ühtlane ja ratsionaalne traditsionalism.
1920. aastatel rajati palju elamuid, mille peamiseks suunaks on ühtlane ja ratsionaalne traditsionalism.
[[Fail:Vilmsi 20.jpg|pisi|
Vilmsi 20, proj. 1930 (foto: 2018)
40

muudatust