Redaktsioon: 17. märts 2018, kell 12:22 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust P →‎Valgevenes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. märts 2018, kell 19:51 redigeeri eemalda 2001:bb8:2002:500:250:56ff:fe82:e3d1 (arutelu) täiendatud Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Struve meridiaan.svg\|thumb\|280px]] '''Struve geodeetiline kaar''' on [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]] eestvõtmisel aastatel [[1816]]–[[1855]] [[Maa (planeet)\|Maa]] kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud [[triangulatsioon]]iahel, mis ulatub [[Põhja-Jäämeri\|Põhja-Jäämere]] äärest [[Must meri\|Musta mere]] äärde. Kaare ~~pikkus~~ulatus põhjast lõunasse on ~~2820~~2821.833 km (= 25"20'08"). Loomise ajal ja veel rohkem kui sajand hiljem oli see pikim mõõdetud meridiaanikaar.<ref name="unesco">[http://whc.unesco.org/archive/advisory_body_evaluation/1187.pdf Struve Geodetic Arc No 1187]whc.unesco.org Kasutatud 25.08.2012.</ref> See läbib praeguse [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]], [[Venemaa]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Valgevene]], [[Moldova]] ja [[Ukraina]] territooriumi. Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist, kasutati kümmet baasijoont. Katko (Simuna) - Võivere baasijoone merepinnale taandatud pikkuseks sai Struve 4512.280 m, GPS-mõõtmised 2002. aastal 4512.293 m, erinevus oli 14 mm. <ref>Mets, U. F.G.W. Struve meridiaanikaar.Geodeet 25(49), 2002, 3-10.</ref> Mõõtmistulemusi avaldas Struve "Arc du Méridien de 25° 20’ entre le Danube et la Mer Glaciale mésure depuis 1816 jusqu’en 1855" (Struve, 1860) kahes köites, tulemusi kokkuvõttev kolmas köide jäi Struve haigestumise tõttu avaldamata. Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist. Algsetest triangulatsioonipunktidest on teadaolevalt säilinud 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas.<ref name="unesco"/>▼ Kogu kaar on jaotatav 12 segmendiks, igaüht neist saab kasutada ühe meridiaanikraadi pikkuse määramiseks. Need 12 kaarelõiku näitasid, et Maa ei ole [[sfäär]]. Struve sai lapikuse parameetri väärtuseks 1:294.73. Tänapäevaste tulemustega võrdlus annab kogu mõõdetud kaare veaks 1/200000, ehk 5 mm kilomeetri kohta.<ref>http://struvearc.wikidot.com/history Struve Geodetic Arc</ref> ▲~~Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist.~~ Algsetest triangulatsioonipunktidest on teadaolevalt säilinud 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas.<ref name="unesco"/> Alates [[2005]]. aastast kuulub Struve geodeetiline kaar [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. 101. rida ⟶ 105. rida: * [http://www.aai.ee/muuseum/Reprints/HTML/index.html?f_g_w_struvemeridiaanikaar.htm F.G.W. Struve meridiaanikaar] * [[Tõnu Viik (astronoom)\|Tõnu Viik]]. [http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?struvemeridiaankaar.htm 150 aastat Struve meridiaankaare mõõtmisest], Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum * http://struvearc.wikidot.com/history Struve Geodetic Arc * [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=15457 UNESCO pärand lebab sirelipõõsa varjus], Maaleht, 6. august 2009 * [http://post.ee/?id=1595&product_id=8192&c_tpl=1019 Eesti margiplokk ja esimese päeva ümbrik Struve portree ja Struve geodeetilise kaarega (2011)], post.ee

Struve geodeetiline kaar: erinevus redaktsioonide vahel