Clarice Lispector: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Fail:Clarice Lispector statue.jpg|pisi|Clarice Lispectori kuju Rio de Janeiros]]
'''Clarice Lispector''' (sünninimi ''Chaya Pinkhasova Lispector''; [[10. detsember]] [[1920]] [[Tšetšelnõk]] – [[9. detsember]] [[1977]] [[Rio de Janeiro]]) oli [[Ukraina]]s sündinud [[juudid|juudi]] rahvusest [[Brasiilia]] kirjanik. Tema tuntuimate teoste hulka kuuluvad “Metsiku südame ligi”, “G.H. passioon” ja “Tähetund”.
== Elukäik ==
Clarice Lispector sündis aastal 1920 Tšetšelnõkis (praeguse haldusjaotuse järgi Vinnitsa oblastis Ukrainas) juudi päritolu perekonda. Ta oli alles imik, kui ta vanemad koos tema ja ta kahe vanema õega põgenesid kodumaal toimuvate pogrommide eest ja asusid ümber Brasiiliasse [[Pernambuco osariik|Pernambuco]] osariiki [[Recife|Recifesse]]. 1930. aastal suri Lispectori ema [[Süüfilis|süüfilisse]] ja pere kolis Rio de Janeirosse. Clarice Lispectori isa kirjanduslikul ja muusikalisel huvil oli tütardele suur mõju, olugugi et pere eest hoolitsemise tõttu ei saanud ta hobidele palju aega pühendada. Isa suri 1940. aastal.<ref name=":0">'''Vieira, Nelson H. 2009.''' Clarice Lispector. – ''Jewish Women: A Comprehensive Historical Encyclopedia. Jewish Women's Archive.'' Kättesaadav: <nowiki>https://jwa.org/encyclopedia/article/lispector-clarice</nowiki>. Vaadatud 12.03.18.</ref>
Lispector alustas kirjutamist juba teismeeas. Ta õppis juurat 1940-1943, töötades samal ajal toimetaja ja ajakirjanikuna mitmes ajalehes. Esimene romaan “Metsiku südame ligi” ilmus 1943. aastal. Teos võitis mitmeid auhindu ning leidis kodumaal suurt tunnustust. Samal aastal abiellus ta diplomaadi Maury Gurgel Valentega. Seoses mehe tööga reisis paar nii Ameerikas kui ka Euroopas palju. Esimene poeg Pedro sündis 1948. aastal Bernis ning teine poeg Paulo 1953. aastal Washingtonis. Maury ja Lispector lahutasid 1968. aastal.<ref name=":0" />
9. rida ⟶ 10. rida:
== Looming ==
Clarice Lispectori stiil on jõuline ja sugestiivne, püüdes kõnetada mitte üksnes mõistust, vaid ka kehalist tunnetust. Stilistiliselt meenutab see [[Modernistlik kirjandus|modernistide]] ([[James Joyce]], [[Virginia Woolf]] jt) poolt viljeletud [[Teadvuse voolu tehnika|teadvuse voolu tehnikat]].
Lispectori tekstid kõnelevad väikestest asjadest – igapäevast, mida ümbritseb sõnastamatu müstiline aura, vihjates millelegi hoopis suuremale. Oma uuendusliku keelekasutusega tungib ta üldinimlikesse teemadesse, nagu olemine, subjektiivsus ja identiteet. Raamatute peategelasteks on tavaliselt naised. Oma ainsas teleintervjuus, mille Lispector andis veidi enne oma surma, sõnab ta, et teda on sageli nimetatud hermeetiliseks kirjanikuks.<ref>'''Nigu, Leenu 2017'''. Clarice Lispectori jahmatav ja halastamatu ilu. – Tähetund. Clarice Lispector. Loomingu Raamatukogu 35. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 67-71.</ref> Oma romaanis “G. H. passion” kirjutab Lispector: “Kunst on hea juhul, kui ta puudutab väljendamatut” (Lispector 1964; <ref>'''Moser, Benjamin 2014'''. Why this World. A Biography of Clarice Lispector. London: Penguin Books.</ref> kaudu).
23. rida ⟶ 24. rida:
== Viited ==
{{JÄRJESTA:Lispector, Clarice}}
[[Kategooria:Brasiilia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1920]]
[[Kategooria:Surnud 1977]]
<references />
| |||