Tähniksalamander: erinevus redaktsioonide vahel

Ta kaalub umbes 40 grammi ja kasvab 15-25 cm pikkuseks.

 

Tähniksalamander elutseb peamiselt Lõuna-, Ida- ja Kesk-Euroopas <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.iucnredlist.org/details/59467/0|Pealkiri=The International Union for Conservation of Nature|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Lääne-Euroopas võib liiki kohata Hispaanias, Portugalis ning isegi Venemaa lääneosas. Ida pool ulatub tähniksalamanderi leviala Türgist Israelini <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://miksike.ee/docs/referaadid2005/tahniksalamander_evelin.htm|Pealkiri=Miksike|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Ka Ibeeria jääb tema levikualasse, kuid sealsed populatsioonid on tugevalt fragmenteerunud <ref name=":1" />. Liigi levik ulatub veel Põhja-Aafrikasse <ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=http://animaldiversity.org/accounts/Salamandra_salamandra/|Pealkiri=Animal Diversity Web|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.

 

Tähniksalamander on arglik liik, kes eelistab varjulisi ja niiskeid elupaiku. Tema elupaigaks on tavaliselt lehtmetsad, mis asuvad mägistel aladel. Lehtmetsades saavad nad varjuda langenud lehtede ning puutüvede alla. Varjepaigaks kasutavad tähniksalamandrid kive, tihedaid põõsaid ning rohttaimestikku <ref name=":1" />. Enamuse ajast veedavadki tähniksalamandrid varjepaigas olles. Aktiivsed on nad õhtuhämaruses ja öösiti, kuid vihmastel päevadel võib neid ka päevavalgel tegutsemas näha. Elupaiga läheduses peavad asuma selged veesilmad, näiteks jõed, tiigid ja ojad, kuhu täiskasvanud isendid sigima lähevad <ref name=":3" />.

 

Tähniksalamander toitub enamasti erinevatest putukatest, ämblikest, vihmaussidest ja nälkjatest, aga vahepeal söövad ka noori vesilikke või väikeseid konnasid. Vangistuses söövad nad ka kilke, vihmausse ning vahausside ja siidiusside vastseid.

 

<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=https://amphibiaweb.org/species/4284|Pealkiri=Amphibia Web|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

 

Tähniksalamandrite sigivad kevadest varasuveni, suguküpseks saavad nad 3.-4. eluaastal.

 

Kui isasloom on potentsiaalse emase välja valinud, blokeerib ta tema tee. Isasloom hõõrub oma lõuga vastu emast, et näidata huvi emase vastu. Isane proovib emasest kinni haarata ning lasta spermatofoor emaslooma kloaagis paiknevasse spermateeki <ref name=":4" />. Vees paaritudes haarab emasloom koetud spermatofoori kloaagiavaga <ref name=":2" />. Munade viljastumine toimub emase ihus. Munemiseks otsib emasloom puhta veekogu. Emane muneb 25-40 muna. Vastsetel on kolm paari sulgjaid lõpuseid, mis võimaldavad neil vee all hingata. Kolme kuu pärast arenevad vastsetel kopsud ning lõpused kärbuvad <ref name=":2" />.

 

Tähniksalamandreid ohustab eelkõige inimtegevus. Peamised ohud on elupaikade hävimine, populatsioonide killustumine, intensiivne metsade majandamine ning loomade kinnipüüdmine kaubanduslikel eesmärkidel. Oluline probleem on veel sigimispaikade reostumine, kuna salamandrid paljunevad vaid selgetes ja puhastes veekogudes. Paljud täiskasvanud isendid surevad ka maanteedel. <ref name=":1" />

 

Tähniksalamandreid püütakse kodustamise eesmärgil, kuid loomad kohastuvad vangistatud tingimustes  väga halvasti ning surevad tihti. Suremise põhjuseks on seen (''Batrachochytrium salamandrivorans)'', mis põhjustab anoreksiat, apaatiat ja ataksiat (Martel et al. 2013<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Martel, A., Spitzen-van der Sluijs, A., Blooi, M., Bert, W., Ducatelle, R., Fisher, M.C., Woeltjes, A., Bosman, W., Chiers, K., Bossuyt, F., Pasmans, F. (2013). ''Batrachochytrium salamandrivorans sp. nov. causes lethal chytridiomycosis in amphibians.'' PNAS, 110(38), 15325-15329.|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>). Seen avastati alles hiljuti ning teadaolevalt see konnadele edasi ei lähe. Sõltuvalt nakkusega kokkupuutumise viisist surevad loomad 7-27 päeva jooksul. <ref name=":4" />