Minna Canth: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
7. rida:
1853. aastal kolis perekond Kuopiosse, kus isa Gustaf Vilhelm hakkas pidama Tampere lõnga- ja lõimeäri<ref>Mäkinen & Uusi-Hallila 2003, s. 10, luku: Minna Canthin lapsuus Tampereella.</ref>.
 
Minna abiellus Jyväskylä õpetajateseminari esimesel kursusel oma õpetaja, loodusteaduste lektori [[Johan_Ferdinand_CanthJohan Ferdinand Canth]]iga.
 
::''"Ma sain esimeste seas seminari. Rahvakoolist saadud aadete kohaselt innustusin õppimisest täielikult. See aasta, mil olin oma valikule lõpuni ustav, oli kindlasti mu elu õnnelikuim. Kuid ma petsin endale antud lubadust, sest juba järgmise aastal kihlusin ma oma õpetajaga.''<ref>{{Netiviide|Autor=Minna Maijala|URL=http://www.helsinki.fi/sukupuolentutkimus/klassikkogalleria/canth/index.htm|Pealkiri=Minna Canth (1844-1897)|Väljaanne=Klassikkogalleria|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>''"''
13. rida:
1865. aastal jättiski Minna kooli pooleli, kuid mitte õppimist. Oma isikliku lektori ehk "originelli" lehtori Canthi kaudu pääses Minna nüüd tegema ajalehetööd ning astus esimesed sammud oma kirjanikuteel. Tema esimene ajaleheartikkel kandis pealkirja Meie tütarde kasvatus / "Tyttäriemme kasvatus" ning see ilmus ajalehes Keski-Suomi [[1874]].
Tänu isiklikele kogemustele ja läbielamistele jälgis Minna Canth tähelepanelikult just naiste elu toonases ühiskonnas. Keeleteadliku ja uudishimuliku kodanikuna sai temast uueneva Euroopa aadete vahendaja ning oluline arvamusliider toonases Soomes. Teda on nimetatud soomlasliku realismi teerajajaks.<ref>{{Netiviide|Autor=Vuokari, Outi|URL=http://www.minnansalonki.fi/exhibits/show/kirjailija-canth/minnacanth|Pealkiri=Soome keeles: Minnan elämänkerta lyhyesti|Väljaanne=Minnan Salonki|Aeg=|Kasutatud=Kuopion kaupunginkirjasto – Pohjois-Savon maakuntakirjasto}}</ref>.
 
==Looming==
Ta avaldas kümneid näidendeid, tõustes nii [[Aleksis Kivi]] kõrvale väärikale kohale Soome näidendikirjanike ajaloos. Ent alguses kirjutas naine varjunime alt – näiteks oma esikteose "Novelleja ja kertomuksia" ([[1878]]) autor on Wilja.