Hunt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Eluviis: Hundid ei tõrju vanureid välja ega söö neid ära. Seda teevad metsikud koerad ja muud koerlased, kuid mitte hundid. Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
|||
50. rida:
Lätis elab 500–600 hunti.<ref name="7G0h8" /> 2012. aastal kütiti Lätis 247 hunti.<ref name="UNXyb" />
Huntide arvukuse ohjamiseks kasutatakse [[jahindus]]<nowiki/>t. Jahindusperioodi ajal jahitakse hunte enamjaolt aladel, kus nad ründavad kodu- ja kariloomi. Jahindusperioodi välisel ajal jahitakse eriloaga ainult suuri kahjusid põhjustavaid hunte. Huntide tekitatud kahjusid aitab leevendada riik. Julgemate huntide küttimine muudab huntide asurkonna inimpelglikuks.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuur-eesti-hunt-ei-ole-naljas-ega-kipu-inimese-kallale|Pealkiri=Keskkonnaagentuur: Eesti hunt ei ole näljas ega kipu inimese kallale|Väljaanne=[[Keskkonnaagentuur]]|Aeg=[[9. märts]] 2018|Kasutatud=|Arhiivimisurl=http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:4FUC_DFQPpcJ:www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuur-eesti-hunt-ei-ole-naljas-ega-kipu-inimese-kallale}}</ref>
== Välimus ==
112. rida ⟶ 114. rida:
Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne.
[[Talv]]el toitub hunt [[sõralised|sõralistest]], [[jänes]]test ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse [[koduloom]]i ning [[närilised|närilisi]], ära ei põlata isegi [[putukad|putukaid]] ja [[muna|linnumune]]. Hundi eelistatud [[saakloom]] on [[metskits]]. [[Saarte loend suuruse järjekorras|Saartel]] ja [[Lõuna-Eesti]]<nowiki/>s elavad hundid söövad ka [[punahirv]]<nowiki/>e.<ref name=":0" />
Hunt võib erakordselt harva<ref name=":0" /> spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas [[koer]]ale. Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Hunt ründab [[Koduloom|kodu]]- ja [[kariloom]]<nowiki/>i, kuna need on [[metsloom]]<nowiki/>adest kergemini kättesaadavamad.<ref name=":0" />
Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks [[põder|põtru]]. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas keskmiselt 40 [[kits]]e, peale selle kümmekond [[metssiga]].
Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100–120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest.
Inimesi ründavad ainult [[marutaud]]<nowiki/>i põdevad hundid.<ref name=":0" />
== Koht ökosüsteemis ==
| |||