Pommtsüklon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Fail:BraerStorm1993.png|pisi|[[Meteosat]]i infrapunaülesvõte 1993. aasta 10. jaanuaril haripunkti jõudnud Braeri tormist. Tegemist oli teadaolevalt läbi aja tugevaima Põhja-Atlandi piirkonda räsinud pommtsükloniga.]]
'''Pommtsüklon''' on uus ning viimastel aastatel eeskätt ajakirjanduses kasutusele võetud [[Meteoroloogia|meteoroloogiline]]
Pommtsükloni definitsioonis on antud isegi täpne määratlus – 24 või enam millibaari ehk hektopaskalit õhurõhu langust 24 tunni jooksul. Sellist väga kiiret tsükloni arengut nimetatakse inglise keeles isegi ''bombogenesis''’eks, mida võiks eesti keelde tõlkida kui „plahvatuslikku arengut“. Selle tagajärjena kujuneb välja väga tugev õhurõhu gradient, mis põhjustab purustava toimega [[Torm|tormituuli]].<ref name="Horisont" />
Tsükloniga kaasnevad ka tugevad vihma- või lumesajud. Kui selline tsüklon liigub suure kiirusega suurematele laiustele, siis kaasneb sellega näiteks [[Arktika|Arktikas]] kiire ilma soojenemine ning mõnel juhul võib temperatuur tõusta üle nulli. Pommtsüklon võib liikuda ka kaugele lõunasse, põhjustades ebatavaliselt külma ilma ja lumesadu. Kõige iseloomulikum on selline olukord [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]]. Reeglina tekivad tsüklonid ookeani kohal atmosfääri frondil, kui kokku puutuvad kaks väga erineva temperatuuriga õhumassi.<ref name="Horisont" />
Pommtsüklon iseenesest ei plahvata, kuid see on selline tsüklon, mis toob inimeste elutegevuse jaoks kaasa tõsiseid tagajärgi. Tugevast tuulest tekkinud purustused,
== Viited ==
|