Rakvere Karmeli kogudus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
71. rida:
1903. aastal alustas tööd pühapäevakool, mida juhtisid Tõnu Saarmani abikaasa, õed Licht ja Paisk. Loodi ka laulu- ja pillikoor. 1910. aastal rajati neli tööpunkti: Kubanitsa, Puru, Lehtse ja Võle.
Noorest mehest Saarmanist oli kolmekümnendate aastate alguseks saanud vana vend Saarman, kel aastaid juba üle seitsmekümne. Kogudus vajas uusi töötegijaid. 1931. aastal võttiski töö üle endine Mustvee koguduse pastor Edwart Annert. Samal aastal liitus kogudusega noor vend Tallinna Allika kogudusest [[Joel Efraim Dahl]], kes kiiresti koguduse usalduse võitis ja veel samal aastal jutlustajaks valiti. 1932. aasta mais ordineeriti ta koguduse vanemaks. Üheks tõsisemaks probleemiks oli tol ajal palvela, mis oli väikseks jäänud, asus ebasobivas kohas ja pealegi veel võõral krundil. Tänu ühistele tõsistele jõupingutustele ja Joel Efraim Dahli eestvedamisele saadi tolle aja majanduslikult väga rasketes tingimustes hakkama lausa uskumatuga: 10. detsembril 1933 avati suure pidulikkusega uus palvela Koidula tänaval, mis teenib tänaseni.
Tõnu Saarman suri 19. aprillil 1934 ja on maetud Rakvere baptisti-koguduse kalmistule.
Ootamatu tagasilöök tuli vanematelt vendadelt, kelle arvates oli uus palvela “liiga suur saanud” ja “liiga kalliks läinud”. Joel- Efraim Dahl kaotas juhatuse usalduse ja pidi ameti maha panema. 1936. aasta alguses valiti uueks kogudusevanemaks vend [[Robert Särglepp]] Hiiumaalt. Kiiresti elavnes töö linnas, veel enam aga koguduse maaosakondades, eriti Kandles - usule tuli kümneid inimesi.
Vanematele juhtivatele vendadele oli Robert Särglepa vaimulik aktiivsus kahjuks vastuvõetamatu. Läänemaal ja saartel laialt levinud priikoguduslikku liikumist iseloomustav emotsionaalsus (nad ise nimetasid end “rõõmulasteks”) ja baptisti-liikumise soliidne väljapeetud olek ei sobinud kokku. Vend Särglepp pidi lahkuma.
1937. aastal sai uueks kogudusevanemaks [[Elmar Maranik]], kes töötas Rakveres aastatel 1937- 1943 ja 1948- 1954. Vahepealsetel aastatel juhtis tööd kohalik vend Voldemar Sööt.
==== Sõja-aastad ====
| |||