Itk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Itk''' on rituaalne praktika ja tehnika, mida kasutatakse traditsioonilises kultuuris kriisiolukordade markeerimiseks ja nendest ülesaamiseks. Sellised olukorrad on harilikult seotud surma, abiellumise, võõrsile lahkumise, taaskohtumiste, personaalsete kriiside ning teiste sarnaste situatsioonidega, kus on oluline emotsioonide kanaliseerimine, leinast ülesaamine ning enese määratlemine muutunud olukorras.▼
▲Itk on rituaalne praktika ja tehnika, mida kasutatakse traditsioonilises kultuuris kriisiolukordade markeerimiseks ja nendest ülesaamiseks. Sellised olukorrad on harilikult seotud surma, abiellumise, võõrsile lahkumise, taaskohtumiste, personaalsete kriiside ning teiste sarnaste situatsioonidega, kus on oluline emotsioonide kanaliseerimine, leinast ülesaamine ning enese määratlemine muutunud olukorras.
Rahvaluuleteaduslikust aspektist on itk omaette folkloorižanr ja praktika, esituslikult on tegemist iseseiseva vokaaltehnika või kõneaktiga. Itkule on omane vähem või rohkem iseloomulik meloodika, mis tavajuhtudel pole ei kõnelemine ega laulmine, vaid jääb pigem nende vahele. Oluline ja itkule karakteerne on itku tekst, mis põhineb traditsioonilistele, sageli vägagi välja arendatud poeetilistele vormelitele, mis raamivad ja kujundavad iga esituse konkreetsest situatsioonist tulenevat individuaalsust ja improvisatoorsust. Itku meetrika ja värsistruktuur on reeglina suhteliselt labiilsed.
20. rida ⟶ 19. rida:
[[Kategooria:Folkloor]]
▲Vepsa_itkeja.jpg|Vepsa naine itkemas oma mehe haual. Foto: Madis Arukask, 2005.
| |||