Tätoveering: erinevus redaktsioonide vahel

Sõna tätoveering (ingl ''tattoo'' või ''tattow)'' pärineb 18. sajandi polüneesia sõnast ''tatau'', mis tähendab 'korraliku tööinimese moodi' (täpsemalt 1769. aastal nimi- ja tegusõnana Capten Cooki reisidest).

 

 

== Ajalugu ==

 

1960. ja 1970. aastatel hakkas tätoveeringute populaarsus taas kasvama ning 1990ndatel sai tätoveerimisest juba mood. Sealjuures tulid moodi nn ''tribal''-tätoveeringud. Teised populaarsed motiivid olid vanakoolipildid, traditsioonilised roosid, leopardid ning teised mustad ja hallid pildid.

Tänapäeval on populaarseim vahend tätoveeringute tegemisel elektriline tätoveerimismasin. Nüüdisaegsetel masinatel on elektromagnetilised mähised, mis liigutavad armatuuri üles ja alla. Armatuur on omakorda ühendatud kanaliseeritud nõelaga, mis tõukab tinti naha alla.

 

=== Traumaatilised tätoveeringud ===

Traumaatiline tätoveering on mingi aine (nt asfaldi) sattumine haavale või katkisele nahale. Neid tätoveeringuid on raske eelmaldada, kuna pigmenti muutev aine on mitme nahakihi vahel laiali ning [[arm]]istumine ja püsiv dislokeerimine teeb eemaldamise võimatuks. Samuti võib traumaatiline tätoveering tekkda naha tahtlikul või õnnetuslikul vigastamisel pliitatsi või tindiga, kui grafiit või süsi jätab nahale märgi.

 

=== Amatöör- ja professionaalsed tätoveeringud ===