Keskseade: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Murulauk (arutelu | kaastöö)
P →‎Ülevaade ja tööpõhimõte: Loetelu kirjavahemärgid.
Murulauk (arutelu | kaastöö)
P →‎Ajalugu: Muutsin sõnade järjekorda.
21. rida:
[[Pilt:Edvac.jpg|pisi|[[EDVAC]], elektrooniline digitaalarvuti.]]
 
[[ENIAC]] ja teised sama tüüpi arvutid nõudsid erinevate ülesannete täitmiseks pidevat kaabelduse uuendamist. Seetõttu nimetati neid fikseeritavate programmidega arvutiteks. Et aga protsessoriks nimetatakse seadet [[tarkvara]] ülesanneteülesandeid täitmisekstäitvat seadet, jäävad esimesed päris protsessorid samasse aega "püsiprogramsete" arvutite kasutusevõtuga.
 
Idee peale sellisest arvutist, millesse on ladustatud programme, tuli juba ENIACi loojatelt [[Presper Eckert]]il ja [[John William Mauchly]]l, kuid sellel hetkel jäi idee ajapuuduse tõttu teostamata. Siiski oli enne neid sellise idee peale tulnud [[matemaatik]] [[John von Neumann]], kes skitseeris 1945. aastal [[EDVAC]]i: püsiprogramse arvuti. EDVAC pidi olema võimeline täitma teatud hulga erinevaid ülesanded, mida kombineerides sai luua programme. Eelis ENIACi ees oli aga see, et neid programme ei pidanud alati käsitsi seadistama, vaid need sai ladustada [[Mälu (arvuti)|arvuti mällu]]. Tänu sellele sai programme lihtsamalt ka muuta, uuendades mälu sisu.