Suursaar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
17. rida:
 
=== Suursaar II maailmasõja ajal ===
Suurenenud sõjaohu tõttu evakueeriti Suursaarelt 1939. aasta oktoobris kõik 772 elanikku.<ref name="Tuomikoski">Tuomikoski Pekka "Talvisota väestösiirrot", 2010, lk 71–75</ref>
 
[[Talvesõda|Talvesõja]] alguses (1. detsembril 1939) pommitas NSV Liidu õhuvägi Suursaart, misjärel otsustas väike 10-liikmeline soomlaste kaitsesalk saarelt lahkuda. Paari päeva pärast (3–4. detsember) hõivasid venelased tühjaksjäänud saare. Talvesõja lõppedes jäi Suursaar rahulepingu järgi NSV Liidu kontrolli alla.
 
[[Jätkusõda|Jätkusõja]] puhkedes lahkusid venelased saarelt 1941. aasta detsembris, misjärel hõivasid saare omakorda soomlased. Mõneks kuuks saarele jäänud soomlased lahkusid pärast venelaste rünnakut 1942. aasta jaanuaris. 26. märtsil tungisid soomlased üle Soome lahe jää õhuväe toel uuesti Suursaarele ning see vallutati raske lahinguga kahe päeva jooksul. Venelased kaotasid langenute ja vangilangenutena 250, soomlased langenute ja haavatutena 170 sõdurit.<ref name="Haapala">Juhani Haapala: "Suursaaren valtaus 27.–28.3.1942", 2004. ''Rannikon Puolustaja''. Viitattu 21. maaliskuuta 2007.</ref>
 
Soome väljaastumisega Jätkusõjast septembris 1944 avas Nõukogude mereväele läbipääsu Soome lahele. Sakslased olid selleks ajaks taganenud Narva jõeni ja otsustasid Suursaare hõivamisega piirata NSV Liidu laevastiku tegevust Soome lahel. Operatsiooni [[Tanne Ost]] läbiviimine jäi täielikult [[Kriegsmarine]]le.<ref name="Kijanen">Kijanen, Kalervo (1968). Suomen Laivasto 1918–1968 II. Helsinki: Meriupseeriyhdistys/Otava. Lk 220.</ref> 14. septembril Tallinnast saabunud sakslased nõudsid soomlastelt saare üleandmist, keeldumisel asusid Saksa väed pärast keskööd rünnakule. Saarel hästi kindlustunud soomlasi toetasid õhust Nõukogude õhuväed. Operatsioon lõppes 15. septembril Saksa väegrupi täieliku lüüasaamisega – vangi langes 1231 (kellest 175 olid haavatud) ja hukkus 153 sakslast. Soomlaste kaotused olid 36 hukkunut, 67 haavatut ja 8 lahingus kadunud sõdurit.<ref name="Lunde">Lunde, Henrik O. (2011). "Finland's War of Choice: The Troubled German-Finnish Alliance in World War II". Lk 329–331 Newbury: Casemate Publishers. ISBN 978-1-61200-037-4.</ref>
 
Moskvas sõlmitud Jätkusõja rahulepingu järgi loobus Soome Suursaarest, mis kinnistati ametlikult 1947. aasta [[Pariisi lepingud (1947)|Pariisi lepingutega]]. Praegu kuulub Suursaar [[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]]ile.
54. rida:
<ref name="maaleht">[http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/suursaar-unustatud-parl-soome-lahes-ja-eesti-rahva-ennemuistsetes-juttudes?id=74343393 Suursaar – unustatud pärl Soome lahes ja "Eesti rahva ennemuistsetes juttudes"] ''maaleht.delfi.ee''</ref>
<ref name="doria">[http://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/69343/vamu1939.pdf?sequence=1&isAllowed=y Laskettu väkiluku joulukuun 31 p:nä 1939 seurakunnankirjojen ja siviilirekisterin mukaan, kunnittain. Lk 24.] ''www.doria.fi''</ref>
<ref name="Tuomikoski">Tuomikoski Pekka "Talvisota väestösiirrot", 2010, lk 71–75</ref>
<ref name="Haapala">Juhani Haapala: "Suursaaren valtaus 27.–28.3.1942", 2004. ''Rannikon Puolustaja''. Viitattu 21. maaliskuuta 2007.</ref>
<ref name="Kijanen">Kijanen, Kalervo (1968). Suomen Laivasto 1918–1968 II. Helsinki: Meriupseeriyhdistys/Otava. Lk 220.</ref>
<ref name="Lunde">Lunde, Henrik O. (2011). "Finland's War of Choice: The Troubled German-Finnish Alliance in World War II". Lk 329–331 Newbury: Casemate Publishers. ISBN 978-1-61200-037-4.</ref>
}}