Vaid 1922 välja tulnud ''"Frasquita''" äratas suuremat tähelepanu ning rajas ka tema head koostöösuhted saksa tenori [[Richard Tauber]]<nowiki/>iga, kelle lauljavõimeid arvestades valmis ülimenukaks osutunud ''"Das Land des Lächelns''" ("Naeratuste maa"). Tauberi teeneks oli ka Viinis erilise populaarsuseta jäänud ''"Paganini''" (1925) ja ''"Der Zarewitschi" (''1927) edu tagamine Berliinis.
Edasi kanduski Lehári tegevus Viinist Berliini, kus esialgu algas tema varasemate teoste taaslavastamine, nende filmiversioonide ettevalmistamine ning üldse pühendumine filmimuusika komponeerimisele. Viimaseks arvestatavaks teoseks pärast 1928. aastat kujunes ''"Giuditta''", milles ta plaanis komponeerida ooperiks, kuid välja kukkus ambitsioonikas muusikaline komöödia. ''"Giuditta''" esitati Viini [[StaatsoperViini Riigiooper]]<nowiki/>is Richard Tauberi ja [[Jarmila NovotnagaNovotná]]ga peaosades. Etendust kandis korraga üle 120 raadiojaama.
[[Fail:Franz Lehár (1918) by Charles Scolik.jpg|pisi|Franz Lehár (1918) komponeerimas]]
