|
== Levik ==
Harilik kopsurohi kasvab [[salumetsad]]es, kallakutel, nõlvadel, paekaldaalusel. Eelistab enamasti valgusküllasemaid kohti ja parasniiskeid muldi, kuid kasvab ka varjulistes metsades.<ref name=":0">“Eesti NSV ravimtaimed”, J. Tammorg, O. Kask, G. Vilbaste, Valgus, Tallinn, 1973. Lk 71–72</ref><ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hkopsur2.htm|Pealkiri=Harilik kopsurohi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=16.5.2017}}</ref> Ta on mitmeaastane rohttaim, 10–30 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim.<ref name=":0" />
Harilik kopsurohi on levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk]]- ja [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]] ning on Eestis tavaline.<ref name=":1" />
Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi abil, vegetatiivselt laieneb kiiresti.<ref name=":1" />
== Botaaniline kirjeldus ==
Maa-aluseks osaks on [[ Risoomrisoom]] , mis on horisontaalne, roomav, harunenud, rohkete sügavale ulatuvate (kuni 30 cm) lisajuurtega.<ref name=":1" /> ▼
=== Maa-alune osa ===
▲[[Risoom]] on horisontaalne, roomav, harunenud, rohkete sügavale ulatuvate (kuni 30 cm) lisajuurtega.<ref name=":1" />
=== Vars ===
Risoomist kasvavad välja viljatud varred, mis arenevad viljakandjaiks alles järgmisel aastal. Vars on püstine ja lihtsa ehitusega, kattunud lühikeste karedate karvadega.<ref name=":0" />
Hariliku kopsurohu lehed on karekarvased, mille kuju on kas [[Munajas leht|munajas]] või piklikmunajas. Lehed on piirkonniti erinevad. Juurmised lehed on pikarootsulised ja hõredalt karvased, alumised lehed piklikud ja rootsuks ahenenud, ülemised lehed on rootsuta ja veidi laskuvad.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":3">“Maailma ravimtaimede entsüklopeedia”, Ain Raal, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010. Lk 761.</ref>[[Fail:Illustration Pulmonaria officinalis0.jpg|pisi|''Pulmonaria officinalis'']]
=== Lehed ===
Karekarvased lehed on kas [[Munajas leht|munajas]] või piklikmunajad. Kusjuures lehed on piirkonniti erinevad. Juurmised lehed on pikarootsulised, alumised varrelehed piklikud ja rootsuks ahenenud, ülemised lehed on rootsuta ja pisut laskuvad.<ref name=":0" />
=== Õis ===
[[Fail:Illustration Pulmonaria officinalis0.jpg|pisi|''Pulmonaria officinalis'' plate 485 in: [[Otto Wilhelm Thomé]]: [[:Kategooria:Thomé, Flora von Deutschland|'''''Flora von Deutschland, Österreich u.d. Schweiz''''']], Gera (1885)]]
Õied algulon noorelt roosad, ninghiljem omandavad lillakaspunase või sinise värvuse pärast(harva sinivioletsedvalged). Õiekroon on korrapärane, pika putkega, putke neel soomusteta ning servis viietipmeline. Tupp on kellukjas või lehterjas, viiehambaline või viiejagune, hästi karvane ja suureneb vilja valmimisel suurenev. Tolmukaid on harilikul kopsurohul 5 janing enamasti on nad krooni putkes peidus.<ref name=":0" /><ref name=":3" />
=== Vili ===
Vili on [[pähklike]], mis valmib enamasti mais-juunis.<ref name=":2">“Ravimtaime atlas”, Tatjana Gorbunova, Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1996. Lk 94.</ref>
== Keemiline koostis ==
HarilikHarilikus kopsurohikopsurohus sisaldab:leidub [[tanniinid|tanniinine]] (6-10%), [[polüsahhariidid|polüsahhariide]] (lima, mis sisaldab polügalakturonaani, arabinogalaktaani, ramnogalakturonaani), [[flavonoidid]]e (sisaldavad rutiinirutiin, kvertsetiinikvertsetiin, kempferoolikempferool), [[alkaloidid]]e (vägavähesel vähemääral), vitamiine (C-vitamiin, karoteen), [[Mineraaltoiteained|mineraalaineid]] (ränihappe soolisoolad, mangaanimangaan, raudaraud, kaaliumikaalium, joodijood), kohvhappe derivaate (klorogeen- ja rosmariinhape).<ref name=":32">“Maailma ravimtaimede entsüklopeedia”, Ain Raal, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010. Lk 761.</ref><ref name=":23" />
== Kasutamine ==
=== Ravimtaimena ===
Ravimina kasutatakse enamasti [[Ürt|ürti]] (''Pulmonariae herba''), mõnelharvemal juhul ka juurt.<ref name=":2" /> Ürti kogutakse pärast õiepungade moodustumist, kuid enne õite puhkemist.<ref name=":3" /> LõigatakseÜrdi kogumiseks lõigatakse või murtakse varretaime vars maapinna lähedalt maha kogu taim, hoidudes taime liigsest muljumisest, sestmille siistõttu muutubvõivad droogtaime lehed mustaks mustjaksmuutuda.<ref name=":0" /> Kuivatatakse kiiresti õhukese kihina ja aeg-ajalt segades varjus või hästi tuulutatavas ruumis. Säilitatakse puunõus 1 aasta puunõus.<ref name=":2" />
Kopsurohu tõmmise jaoks võetakse kaks supilusikatäit kuivatatud taime ja valatakse peale klaas keevat vett. Kümneminutilise tõmbamise järel juuakse tee soojalt ära.<ref name=":1" />
==== Toimed ja näidustused ====
Harilik kopsurohi on [[rahvameditsiin]]is juba õige ammu olnud tarvituselkasutusel köhavastase ja röga lahtistava vahendina.<ref name=":0" /> NeidKasutatakse võetakse sisseseespidiselt ülemiste hingamisteede haiguste, [[tuberkuloos]]i ja teiste kopsuhaiguste puhul, kuna neis sisalduv räni tugevdab immuunsust ja suurendab organismi kaitsevõimet.<ref name=":2" /> [[Homöopaatia]]s kasutusel koldelise kopsupõletiku korral, kuid selle toimedtoime on tõestamata.<ref name=":3" />
Kopsurohupreparaatidel on verejooksu peatav, kattevpõletikuvastane, kootav, põletikuvastanekattev ja haavu parandav toime.<ref name=":2" /> Välispidiselt soodustab haavade paranemist ja vere hüübimist, tarvitataksekasutatakse mõnemõningate nahahaiguse, nt [[ekseem]]i ja [[psoriaas]]i leevendamiseks.<ref name=":3" /> Kopsurohu ürdipulbrit raputatakse haavadele verejooksu peatamiseks haavadele. Kopsurohutõmmist tarvitataksekasutatakse vere koguse ja kvaliteedi taastamiseks sise- ja ninaverejooksude ning [[hemorröa]] korral. Kevadel ja suvel võib selleks kasutada värskeid lehti.<ref name=":2" />
SoodustabHarilik kopsurohi soodustab mõnede [[Sisenõrenäärmed|sisesekretsiooninäärme]]te tööd. KopsurohiToimib on mõjus kuseeritikuseeritina, eriti organismi kaaliumivaeguse korral. TemaKopsurohu preparaatidega ravitakse edukalt kõhulahtisust, [[gastriit]]i, neeru-, kusepõie- ja soolepõletikku, samutining põiekivitõve.<ref name=":2" />
PeatamaksJuuste juusteväljalangemise väljalangemist,peatamiseks pestakse kopsurohu vesitõmmisega pead.<ref name=":3" />
==== Vastunäidustused ====
RasedusHarilikku kopsurohtu ei soovitata kasutada raseduse ja rinnaga toitminetoitmise ajal.<ref name=":3" />
=== Muu ===
Kopsurohtu kasutatakse [[meetaimed|meetaim]]ena.<ref name=":3" />
Mõned rahvad kasutavad kopsurohu lehti salatite ja suppide valmistamiseks, toidu tegemiseks tarvitatakse ka noori varsi ja õielehti.<ref name=":2" />
== Rahvapärased nimed ==
Kopsutõverohi, maksarohi, maltsrohi, mesilill, ketstubakasmetstubakas, põletusrohi, püünaadid, rämmelgakõrvad, sapirohi, võtmekeeled, imikas.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Viited ==
| 