Jakob Liebmann Meyer Beer oli pärit 18. sajandi lõpu Berliini ühest rikkamast pankuriperekonnast. Ta sai hea humanistliku hariduse. Noorukina andsid talle muusikaalaseid teadmisi õukonna pianist Franz Lauska ning muusikateoreetikud abbé [[Georg Joseph Vogler]] ja [[Carl Zelter]]. 11-aastaselt oli ta juba tunnustatud pianist.
Pärit 181810. sajandiaastal lõpumuutis Berliini ühest rikkamast pankuriperekonnast. Sai hea humanistliku hariduse. Noorukina andsid talle muusikaalaseid teadmisi õukonna pianist Franz Lauska ning muusikateoreetikud abbé [[Georg Joseph Vogler]] ja [[Carl Zelter.]] 11-aastaselt oli juba tunnustatud pianist. 1810 muutisJakob oma nime Meyerbeeriks. Samal aastal kutsus Vogler ta [[Darmstadt]]<nowiki/>i, kus ta tutvus [[Carl Maria von Weber]]<nowiki/>iga, kes samuti käis Vogleri juures kontrapunktitundides. TeenisEsialgu esialguteenis Jakob ülalpidamist klaverivirtuoosina. 1811. aastal komponeeris ta oma esimese suurema helitöö, oratooriumi ''Gott und die Natur'' (Jumal ja loodus), mida esitati Berliinis suure eduga. See innustas tegelema lavamuusikaga. Jätkates õpinguid, komponeeris ta esimese ooperi ''Jephtas Gelübde'' (Jephtase vanne) ja lustimängu ''Wirth und Gast'' (Wirth ja külaline), mis mõlemad kukkusid läbi. Tänu Vogleri toetusele sai suurhertsogi õukonnakomponisti koha. ning süvenes Salieri soovitusel süvenes itaalia ja prantsuse ooperikultuuri tundmaõppimisse.
