Kasetoht: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tohtkiri |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Kasetoht''' on [[kask|kase]] [[kasekoor|koore]] pealmine korgistunud ja surnud osa, mis laseb tüvel jämedamaks kasvada. Kasetoht koosneb [[suberiin]]iga läbi imbunud korgirakkudest ja kihtidest, mille vahed on täidetud õhuga. [[Valge]] [[värvus]]e annavad sellele [[betuliin]]ikristalle sisaldavad korgikoe rakud. Toht on poole kergem kui vesi (520 kg/m³), õhu- ja vedelikukindel, samuti halb soojus- ja elektrijuht. Kasetoht on puust eraldatav õhukeste valgete elastsete kihtidena.
Suberiin muudab kasetohu painduvaks ja niiskusele vastupidavaks, betuliinil on antiseptilised omadused. Kasetohtu on kasutatud [[viisk]]ude, [[märss]]ide, [[vakk]]ade, toidu- ja keedunõude jmt valmistamiseks ning veesõidukite, hoonete jmt katmisel ja niiskuskindlaks muutmisel. Laialdaselt on seda kasutanud Põhja-Euroopa, Siberi ja Põhja-Ameerika asukad. Ida-Euroopas oli kasetoht kasutusel märkmete tegemise materjalina (vt ([[
Kasekoorest (kasetohust) valmistatakse kuivdestillatsioonil [[kasetõrv]]a (''pix Betulinae''
==Viited==
|