Kasetoht: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1 bait ,  4 aasta eest
resümee puudub
(Tohtkiri)
Resümee puudub
'''Kasetoht''' on [[kask|kase]] [[kasekoor|koore]] pealmine korgistunud ja surnud osa, mis laseb tüvel jämedamaks kasvada. Kasetoht koosneb [[suberiin]]iga läbi imbunud korgirakkudest ja kihtidest, mille vahed on täidetud õhuga. [[Valge]] [[värvus]]e annavad sellele [[betuliin]]ikristalle sisaldavad korgikoe rakud. Toht on poole kergem kui vesi (520 kg/m³), õhu- ja vedelikukindel, samuti halb soojus- ja elektrijuht. Kasetoht on puust eraldatav õhukeste valgete elastsete kihtidena.
Suberiin muudab kasetohu painduvaks ja niiskusele vastupidavaks, betuliinil on antiseptilised omadused. Kasetohtu on kasutatud [[viisk]]ude, [[märss]]ide, [[vakk]]ade, toidu- ja keedunõude jmt valmistamiseks ning veesõidukite, hoonete jmt katmisel ja niiskuskindlaks muutmisel. Laialdaselt on seda kasutanud Põhja-Euroopa, Siberi ja Põhja-Ameerika asukad. Ida-Euroopas oli kasetoht kasutusel märkmete tegemise materjalina (vt ([[Tohtkiritohtkiri]]) ning oli sellega n-ö [[paber]]i eellane.
 
Kasekoorest (kasetohust) valmistatakse kuivdestillatsioonil [[kasetõrv]]a (''pix Betulinae''); (vt [[tökat]]), mida on kasutatud ka [[rahvameditsiin]]is [[ekseem]]i ja [[psoriaas]]i korral.<ref>[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 128, 2010</ref> Tohust [[utmine|utmise]] teel saadav [[tökat]] kuulub tuntud [[Višnevski salv|Višnevski salvi]] koostisse.
 
==Viited==