Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 195 baiti, 1 aasta eest
Keeletoimetan, praegu ei saanud tervenisti vaadatud, aga jätkan.
}}
{{Põhjasõja sündmused}}
'''Põhjasõda''' oli [[1700]].–[[1721]]. aastal [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud [[sõda]], milles võitlesidosalesid ühel pool [[Rootsi]], vastuvastaspoolel [[Moskva tsaaririik]], [[Taani]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Rzeczpospolita]] ning hiljem ([[1713|1713. aastal]]) nendegaliitusid liitunudnendega [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik|Hannover]].
 
Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, jasuurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]] sai suurriigiks, seni oli riigi nimi olnud Moskva tsaaririik.
 
[[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tõttu olimuutus Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks,. kesRootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutusvallutused kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]. aastal), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani|Taanis]] ja [[Norra|Norras]] maakondi: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]),[[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]] ning Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks vallutas Rootsi [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]].
== Sõja põhjused ==
[[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutus kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud [[Taani]] ja [[Norra]] maakondi: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]),[[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]] ning Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i.
 
Rootsi võidudsõjavägi saidoli võimalikukshea tänu sõjaväe heale ettevalmistusele – Rootsi väedettevalmistusega, olidsõjavägi paljuoli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. TänuLaskmisõppuste laskmisõppusteletõttu suutsid nadRootsi sõdurid kiiremini tuld anda. EntPõhjasõda kuikestis sõdakaua venisning pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud maadele veeretada,Rootsil tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega.
 
Naaberriikide suurt rahulolematust põhjustas see, et [[Läänemeri]] oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud. Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]).
 
Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsustligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil ei olnudoli Venemaal võimalikkodusõda kodusõjaning tõttupolnud üritadavõimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. NüüdEdasi püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda.
See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]).
 
Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist, kus nadRootsi toetasidtoetas Holstein-Gottorpi nõudeid [[Schleswig]]i osale, mis kuulus Taanile.
Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil ei olnud Venemaal võimalik kodusõja tõttu üritada Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda.
 
Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist, kus nad toetasid nõudeid [[Schleswig]]i osale, mis kuulus Taanile.
[[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]]
[[August II Tugev]] tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda.
 
24. märtsil [[1698]] sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Taani liitvahel.
 
Augustis 1698. kohtusidaastal leppisid Peeter I ning [[Saksi kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikeses linnakeses [[Lviv]]ist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le [[Liivimaa]] aadli abi Rootsi-vastases võitluses. Vene tsaar Peeter I ja SaksiAugust kuurvürstII ningTugev Poolaolid kuningasühel August Tugev leppisid kokkumeelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le.
 
12. novembril [[1699]] ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et tagasi võita tagasi Taani kaotatud mõjupositsioon Läänemerel. Taani [[mobilisatsioon|mobiliseeris]] oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase [[Holstein-Gottorpi hertsogkond|Holstein-Gottorpi hertsogiriigi]] piirile. Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]].
 
Liitlased arvasid, et [[1697]]. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda sõjalist vastupanu osutada.
== Sõja algus ==
 
Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]]. aastal [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli väga tagasihoidlik.
 
[[Rzeczpospolita]] tundis end AugustiAugust II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas AugustigaAugusti liitusidII algulTugevaga liitusid vaidalguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]].
 
Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. [[11. märts]]il kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa.
==Rootsi esimesed võidud==
===Võit Taani üle===
Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit. Taning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi ei olnud [[palgaarmee]] nagu enamikus teistes maades. Sõdurid elasid rahuajal [[talupoeg]]adena külades. Ühe üksuse sõdurid elasid ühes külas. See lähendas neid lahingus. [[Deserteerimine]] oli Rootsi armees sama hästi kui tundmatuvõõras.
 
[[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i. Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]], Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapooleväljaspoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, nii etmisõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast.
 
Nii ei lahkunud Taani sõjalaevad sadamast. Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool janing hõivas sealsed maa-alad. Augustis asuti Kopenhaagenit piirama. Taani kuningas oli katastroofilises olukorras: tema laevastik oli vastamisi palju võimsamaga, pealinna piirati ja armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas.
 
PealinnaKopenhaagenit ei vallutatud, sest. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. (taTaani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada). Lepingut garanteerisid Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover.
 
Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, nii et Rootsil oli üks vastane vähem ja, põhivastaseks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa.
 
===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701===
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]].]]
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|"Rootslaste võit Narva all 1700. aastal". <br>[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]].]]
Mais [[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ja asus uuesti [[Riia]]t piirama.
 
[[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) ühines Venemaa [[Osmanite riik|Osmanite riigi]]-vastase liiduga (sinna kuulusid [[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Veneetsia vabariik]]). Aastatel 1687 ja 1689 korraldas Venemaa sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu ning aastatel 1695 ja 1696 vallutati [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena vallutati Azovi kindlus (1699) janing allutati koos osa [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile. [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas [[30. august|30.(vkj (19.) augustil]] ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. [[23. september|23. septembril]] asusid venelased 30 000 – 35 000 mehegavenelast [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis siiski hoida linna vaenlaseenda kättevalduses langemasthoida.
 
Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. [[30. november|30.(vkj (19.) novembril]] ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700 ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu. Oma osa mängis ka ilm: tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu.
 
Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] andis end lahingu algul vangi. Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000. Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja [[Šeremetevi ratsavägi|Šeremetevi ratsaväe]] sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillalolijad uppusid. [[Boriss Šeremetjev]] lootis oma ratsaväe jõe ületada läbi vee minekuga. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva kosed|Narva koskedest]] ülalpool. Et veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, siis viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla.
46

muudatust