Maailmakirjandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
[[19. sajand]]il sai Euroopa keeltes tõlgete kaudu kättesaadavaks üha rohkem kaugemate kultuuride klassikalisi või uuemaid kirjandusteoseid, sealhulgas tõlkeid [[sanskriti keel]]est ja [[araabia keel]]est, ning see mõjutas avarama käsituse tekkimist kirjandusest.
 
Ehkki "maailmakirjanduse" [[antoloogia]]d on selle nime all sageli müünud peamiselt Euroopa klassikat, on viimasel kolmel aastakümnel levinud laiem arusaam kirjanduse väärtusest. Uuemad käsitlused nagu näiteks [[David Damrosch]]i "What Is World Literature?" ("Mis on maailmakirjandus?") defineerivad maailmakirjandust kirjanduse loomise, kirjastamise ja leviku, mitte väärtuse alusel. See on lähemal mõiste algsele tähendusele, mida kasutasid [[Goethe]] ja [[Marx]].
 
Maailmakirjanduse mõiste sarnaneb [[maailmakino]] ja [[maailmamuusika]] mõistega.