Meelteväline taju: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{originaalne}}
 
'''Meelteväliseks tajuks''' nimetatakse [[parapsühholoogia]]s (väidetavat) võimet vastu võtta [[informatsioon]]i mingil muul viisil lisaks viiele tavapärasele [[meelmeeled|meelele]]ele (kuulmine, nägemine, haistmine, maitsmine, kompimine). Meeltevälise tajuga seostatakse näiteks selgeltnägemist ja [[telepaatia]]t. Mõistet populariseeris üks parapsühholoogia pioneere [[Joseph Banks Rhine]], kes uuris meeltevälist taju Duke'i ülikoolis 1920.-30. aastatel.
 
Teaduslike eksperimentidega ei ole meeltevälise tajuvõime olemasolu üheselt tuvastatud, kuigi meeltevälise taju kohta on olemas hulgaliselt ankedotaalseid tõendeid. Üks levinum meeltevälise taju katselise uurimise meetode on see, kus üks katseisik vaatleb suvalises järjekorras erinevate sümbolitega kaarte (nn [[Zeneri kaardid]]) ja teine püüab meeltevälise taju abil teel kindlaks teha, mis kaarti parasjagu vaadatakse. Nii selliste kui teiste eksperimentide käigus on saadud tulemusi, kus kokkulangevus ületab statistiliselt olulisel määral tõenäosusliku kokkulangevuse.