Erinevus lehekülje "Õigusliku järjepidevuse põhimõte" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Õigusliku järjepidevuse põhimõte''' ehk '''kontinuiteet''' on [[Ajalugu|ajalooteaduses]] kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust [[kultuur]]ilistes, [[keel]]elistes või etnilistes tunnustes.{{lisa viide}} Põhimõte on siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti.{{lisa viide}} Eestis on õigusliku järjepidevuse põhimõtet peamiselt kasutatud [[riigiõigus]]e kontekstis. Õigusliku järjepidevuse põhimõtet on võimalik kasutada ka näiteks erineva [[seadusandlus]]e loomisel, võttes uute seaduste aluseks varem loodud seaduseid. Näiteks Eestis võeti [[1992]]. aasta [[28. juuni]] [[rahvahääletus]]el vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseadus]], mis põhines [[1938]]. aastal vastu võetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusel]].
{{vaidlustatud}}
 
Õiguslikku järjepidevust peeti tähtsaks ka baltisaksa ajalookirjutuses, kus sellega põhjendati (näiteks [[EestimaaCarl Schirren]]) ja [[Liivimaa]]baltisakslaste Rootsi-aegsete privileegide säilimist Venemaal 18.-19. sajandil [[kapitulatsioon]]ide1710. aasta kapitulatsioonide ja [[Uusikaupunki rahuleping]]u alusel.
'''Õigusliku järjepidevuse põhimõte''' ehk '''kontinuiteet''' on [[Ajalugu|ajalooteaduses]] kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust [[kultuur]]ilistes, [[keel]]elistes või etnilistes tunnustes.{{lisa viide}} Põhimõte on siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti.{{lisa viide}} Eestis on õigusliku järjepidevuse põhimõtet peamiselt kasutatud [[riigiõigus]]e kontekstis. Õigusliku järjepidevuse põhimõtet on võimalik kasutada ka näiteks erineva [[seadusandlus]]e loomisel, võttes uute seaduste aluseks varem loodud seaduseid. Näiteks Eestis võeti [[1992]]. aasta [[28. juuni]] [[rahvahääletus]]el vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseadus]], mis põhines [[1938]]. aastal vastu võetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusel]].
 
Õiguslikku järjepidevust peeti tähtsaks ka baltisaksa ajalookirjutuses, kus sellega põhjendati [[Eestimaa]] ja [[Liivimaa]] Rootsi-aegsete privileegide säilimist Venemaal 18.-19. sajandil [[kapitulatsioon]]ide ja [[Uusikaupunki rahuleping]]u alusel.
 
== Eesti ajaloo tõlgendamisest ==
[[Jüri Uluots]] väitis, et "Eesti riik ei tekkinud 1918. aastal tühjale kohale. Selle juured ulatusid [[muinas-Eesti]] riiklikku korralduse, mis tollaste eesti juhtide poolt sõlmitud lepingute kaudu kandusid üle mitmete vaheetappide üle XX sajandisse, realiseerudes siin Eesti iseseisvuse välja kuulutamises või õigemini taastamises. Seda teoreetilist ning algselt ajalukku suunatud kontseptsiooni kasutades põhjendas ta 1941. aasta memorandumis Saksa võimudele vajadust moodustada uus Eesti valitsus “kontinuiteediprintsiibi” kohaselt. Ning kuigi Saksa võimud Uluotsa memorandumi tähelepanuta jätsid, alustas Uluots 1944. aasta kevadest “õigusliku järjepidevuse” alusel riiklike institutsioonide moodustamist ja käivitamist". <ref>[http://195.250.160.49/viewdoc/654826051EC0F7F6C2256F950053E5BD Jüri Uluots ja õiguslik järjepidevus.] Mart Laar</ref>
 
Eesti Vabariigi õiguslikku kontinuiteeti rõhutades ja vastandades seda ebaseaduslikele [[okupatsioo]]nidele, jätkas Uluots baltisakslaste õigusajaloolist traditsiooni. Tema [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegsele tegevusele tugines omakorda õigusliku järjepidevuse põhimõtte kasutamine [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] protsessis, kus seda alusprintsiibina läbivalt rõhutasid [[Kodanike Komiteed]]e liikumise ja [[Eesti Kongress]]i liikmed, kes vastandasid selle [[Rahvarinne|Rahvarinde]] poliitikute seas valdavale reaalpoliitilisele lähenemisele.
Uluotsa teene on baltisakslaste (näiteks [[Carl Schirren]]) õigusajaloo jätkamine.
 
Õigusliku järjepidevuse ideed on kasutatud ka hiljem. Näiteks väitis nii [[Arnold Rüütel]] 2002. aastal: "See põhimõte oli suunav ja mõtlemist korrastav kaaslane nii iseseisvuse taastamisel, põhiseaduse vastuvõtmisele eelnenud õigusaktide loomisel kui ka Põhiseaduse Assambleele esitatud eelnõudes. Õiguslik järjepidevus ei tähenda üksnes kahe eraldatud õigussüsteemi käsitlemist ühtse tervikuna, vaid on ka kehtiva õiguskorra õiguspärane arendamine" <ref>[http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito12/artiklid/12narits.htm Objektiivse õiguse korrastamisest Eestis: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni] [[Raul Narits]]</ref>
 
== Vaata ka ==
Anonüümne kasutaja