Redaktsioon: 24. veebruar 2018, kell 09:17 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 395 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. veebruar 2018, kell 11:28 redigeeri eemalda Mare Kõiva (arutelu \| kaastöö) 355 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
69. rida: 1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi etnomusikoloogia ja folkloristika osakonnad, kuid alates 2014. aastast [[Etnomusikoloogia osakond]]a EKMis enam ei eksisteeri. Aastatel 2001-2007 töötas Eesti Kirjandusumuuseumis eesti esimene humanitaarteaduste tippkeskus "[[Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus]]" <ref>[http://www.folklore.ee/tippkeskus/ Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus] (vaadatud 25.02.2018)</ref> 2016-2023 töötab Eesti Kirjandusmuuseumi juhtimisel "[[Eesti-Uuringute Tippkeskus]]" <ref>[http://www.folklore.ee/CEES Eesti-Uuringute Tippkeskus] (vaadatud 25.02.2018)</ref> 2017. aastast on kirjandusmuuseum Eesti Keeleressursside Keskuse konsortsiumliige.<ref>[https://keeleressursid.ee/et/eesti-keeleressursside-keskus Eesti Keeleressursside Keskuse veebileht] (vaadatud 29.10.2017)</ref> 127. rida ⟶ 131. rida: Folkloristika osakond alustas rahvaluule alusuuringute ja publitseerimiskeskusena tööd 1947. aastal. Algselt kuulus see Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi alluvusse, kuid alates 2000. aastast on see Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisus. Osakonna eesmärk on eesti folkloori ja folkloristika alusuuringud, tulemuste tutvustamine kodumaal ja ka rahvusvaheliselt. Sellest tulenevalt tegeletakse mitmesuguste rahvaluuleliikide ja -žanride uurimisega. Näiteks uuritakse [[rahvajutt]]e ja [[rahvausund]]it, ~~kujundkõne~~kujundkõnet ja rahvaluule [[lühivorm]]e. Samuti analüüsitakse folkloori väljendusviise ja kontekste uues meedias, huumori olemust ja toimet kultuuris ning rahvapäraseid teadmisi [[astronoomia]]st, [[botaanika]]st ja ~~meditsiinist~~[[rahvameditsiin]]ist. Eesti arhiivides leiduvate materjalide põhjal on koostatud rahvajuttude, lühivormide, uskumusteadete ja ajaloolise traditsiooni andmebaasid. Nendest leiduva abil saab avardada oma käsitlusi folkloorist ja võrrelda nüüdisaegset folkloori varasemaga. Folkloristikaosakond tegeleb kaakadeemiliste editsioonide toimetamise ja ~~publitseerimisega~~kirjastamisega. Näiteks ~~antakse~~koostakase ja avaldatakse alates aastast ~~välja~~1996 kahte Eestis esimesena avatud juurdepääsuga täistekstilist akadeemilist eelretsenseeritavat erialaajakirja Folklore. Electronic Journal of Folklore<ref>[https://www.folklore.ee/folklore/ Electronic Journal of Folklore] (vaadatud 29.10.2017)</ref> ja Mäetagused;<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/ Mäetagused] (vaadatud 04.09.2017)</ref>, ja Mäetagused;<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/ Mäetagused] (vaadatud 04.09.2017)</ref>, samuti rahvusvahelist ajakirja "Incantatio"e<ref>[https://www.folklore.ee/incantatio/ Incantatio] (vaadatud 25.02.2018)</ref>, rahvausundile pühendatud aastaraamatut Sator;<ref>[http://www.folklore.ee/kirjastus/?sari=16 Sator: Artikleid usundi- ja kombeloost] (vaadatud 29.10.2017)</ref> rahvaluule lühivormiuurimuste väljaannet Reetor; artiklikogumike sarja Tänapäeva folkloorist jt. trükiseid ning e-väljaandeid. Lisaks korraldatakse ka [[seminar]]e ja [[konverents]]e. == Andmebaasid == Emaili-ühendus rajati teadlaste eestvõtmisel 1993. aastal, peamine osa arvutivõrgust ja töökohtadest kirjandusteadlastele, nn Kirmusvõrk ja folklorostidele taas avatud projekti konkursside ja teadlasinitsiatiiviga 1995. Selle ja paari järgneva aastaga rajati peamiselt teadusgrantide abiga kohtvõrk, serverid, alustati IT rakendamist teadustöös, alögas digitaalsete korpuste rajamine. ~~EKMis~~Tänaseks on EKMis ligikaudu 50 andmebaasi. Suurem osa neist on erialaseid andmebaasid, näiteks grafiti andmebaas, eesti regilaulude andmebaas, eesti piltmõistatused, kohapärimuse andmebaas.<ref> [http://www.kirmus.ee/est/teenused/andmebaasid.html Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasid] (vaadatud 03.10.2017)</ref><ref>[http://www.folklore.ee/ebaas/ Folklore.ee andmebaasid](vaadatud 03.10.2017)</ref> 2016. aasta seisuga oli EKMi digitaalsete andmebaaside maht 65 TB, mida tahetakse 2020. aastaks projekti "EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks" (ASTRA) käigus suurendada 130 TBni.<ref> [http://www.kirmus.ee/est/teenused/digihumanitaaria.html EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks] (vaadatud 29.10.2017)</ref> Andmebaasid on väga erinevas suuruses ja tehniliste lahendustega, samuti on need loodud väga erinevatel aegadel: 90ndatest alates tänapäevani. Näiteks 2002. aastal käivitati retrospektiivse ajakirjanduse analüütilise bibliograafia andmebaas BIBIS.<ref>[http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Biblioserver.] (vaadatud 29.10.2017)</ref> 2004. aastal alustati ajalehtede indekseerimist andmebaasis DEA ning veebipõhise pseudonüümide andmebaasi [[Eesti biograafiline andmebaas ISIK\|ISIK]] loomist.<ref> [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/ ISIK](vaadatud 29.10.2017)</ref> Leidub lihtsaid veebiväljaandeid ning ka keerukama struktuuriga andmekogusid nagu [http://krzwlive.kirmus.ee/ Kreutzwaldi sajand]. Sisu on nii digiteeritud kui ka tekstistatud kujul, samuti on pilte, heli, videoid. Kirjed on varustatud põhjalike metaandmetega, näiteks aeg, koht, tegija. Käimas on ka projekt, mille käigus avaldatakse andmebaaside ja muude andmekogude materjale Meta-Share lehele, <ref>[https://metashare.ut.ee META-SHARE] (vaadatud 29.10.2017)</ref>praeguseks on lisatud sinna tekstid „1001 lastemängu aastast 1935“.<ref>[http://www.folklore.ee/ukauka/ Uka-uka andmebaas] (vaadatud 29.10.2017)</ref> 209. rida ⟶ 214. rida: [http://www.kirmus.ee/est/teenused/eesti-kultuurilooline-arhiiv/ Eesti Kultuurilooline Arhiiv] [http://www.folklore.ee/rl/fo/ Folkloristika osakond] Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus [http://www.folklore.ee/tippkeskus/] Eesti-uuringute Tippkeskus [ ==Galerii==

Eesti Kirjandusmuuseum: erinevus redaktsioonide vahel