Redaktsioon: 20. veebruar 2018, kell 02:58 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 051 muudatust esmane toim ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. veebruar 2018, kell 03:21 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 051 muudatust + pilt Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele üleviimise ettepaneku originaalkäsikiri.jpg\|pisi\|Originaalkäsikiri koos ajalehe Edasi toimetaja [[Mart Kadastik]]u parandustega]] '''"Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele"''' ilmus [[24. september\|26. septembril]] [[1987]] Tartu ajalehes [[Edasi (ajaleht)\|Edasi]]. Selle autoriteks olid märgitud [[Siim Kallas]]e, [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]]e ja [[Mikk Titma]] ning see sai nõnda tuntuks ka kui '''nelja mehe ettepanek'''. Artiklil oli Eesti rahvast ühendav ning [[turumajandus]]e aluseid tundma õppimisele suunav ning ja vabadustunnet ärgitav roll ning see osales sisuliselt üldrahvaliku vabadusvõitluse käivitamisel ning oli [[laulev revolutsioon\|laulva revolutsiooni]] stardipauguks. Pakuti välja majandusprogrammi idee, kuidas [[Eesti NSV]] peaks saavutama majandusliku iseseisvuse [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] koosseisus. Selle varjus oli ettepanekul iseseisvumisele suunda andev poliitiline motiiv, millest kõik üheselt aru said. Ettepaneku väljatöötamine algas tollase [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee\|Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee]] arengustsenaariumidega tegeleva osakonna juhataja Edgar Savisaare initsiatiivil. Initsiatiiv toetus [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe [[Nikolai Rõžkov]]i vihjele vajadusest genereerida üldises [[perestroika]] tuhinas ideid majanduse juhtimise parandamiseks. Rõžkov käis Tallinnas 19. detsembril 1986 avamas [[Muuga sadam\|Tallinna Uussadamat]], mis oli Nõukogude Liidu Euroopasse suunduvale naftaekspordile eluliselt vajalik. Rõžkov oli NSV Liidu majandusliku olukorra võimaluste suhtes äärmiselt pessimistlik ning innustas Eesti seltsimehi, et need pakuksid midagi põhimõtteliselt uut üleliidulise majanduselu korraldamiseks. [[Karl Vaino]] aga teatas mõne aja pärast Moskvasse, et Eestis pole sellist teadlaste kaadrit, kes suudaks midagi konstruktiivset välja pakkuda. 7. rida ⟶ 8. rida: Plaanikomitee parteikomitee nõupidamisesaali kogunesid Ministrite Nõukogu esimehe abi [[Rein Kaarepere]], Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstuse juhtimise ja planeerimise kateedri dotsent [[Peeter Kross]], Kvalifikatsiooniinstituudi direktor [[Jaak Leimann]], Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi teadusdirektor [[Olav Lugus]], Õpetajate Täiendusinstituudi dotsent Tiit Made, TRÜ vanemteadur [[Ivi Proos]] ja Majandusinstituudi vanemteadur [[Ivar Raig]]. Ajalehe [[Rahva Hääl]] toimetaja asetäitjat Siim Kallas liitus kollektiiviga hiljem. Arutelu juhtis Savisaar. Ettepaneku koostamine käivitus [[~~ajurünnaku~~ajurünnak]]u korras. Kahetunniline mõttevahetus olevat olnud elav, kus vabameelseid ideid laekus seinast seina. Jutt keerles selle ümber, kuidas saada Kremlilt kätte õigus ise otsustada oma majandusasjade üle. Üldiselt idealiseeriti perestroika ideoloogiat. Tulemusenaks oli, et otsustati genereerida ettepanek, mis üdini muudab Eesti NSV-s kehtiva majandusmehhanismi. Ettepaneku lõppteksti väljatöötamiseks moodustati sektsioonid ja nende vahel jaotati temaatika. Lepiti kokku, et septembri alguseks esitatakse need Savisaarele. Ivi Proos tegi lindistuste alusel arutelust põhjaliku kokkuvõtte, mis jagati igale osavõtnule. Kross ja Leimann tegid ettepanekuid Eesti NSV rahvamajanduse juhtimise ümberkorraldamiseks. Made ülesandeks oli esitada seisukohti, mis on vajalikud rahvusvahelise turumajanduse aspektide juurutamiseks, vaba ettevõtluse finants-majanduslikuks funktsioneerimiseks. Raigi ülesandeks jäi liiduvabariikide vaheliste majandussuhete väljatöötamine. Pärast esimest kohtumist loobusid osalemast Kaarepere ja Lugus. Leimann oli seotud põhitöökoha tööülesannetega.

Isemajandava Eesti ettepanek: erinevus redaktsioonide vahel