Võlg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1 bait ,  4 aasta eest
Laenajateks ehk [[Deebitor|deebitorideks]] võivad olla iseseisev riik, kohalik omavalitsus, [[ettevõte]] või eraisik<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Wikipedia|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Debt|Pealkiri=Debt|Väljaanne=wikipedia.org|Aeg=13.02.2018|Kasutatud=02.2018}}</ref>.
 
Laenu andjateks ehk [[Kreeditor|kreeditorideks]] võivad olla pank, [[Krediitkaart|krediitkaarti]] asutuskrediitkaartiasutus, ettevõte või eraisik<ref name=":0" />.
 
Ettevõtted ja eraisikud kasutavad võlga suurte ostude tegemiseke, mida nad muidu ei suudaks tavasissetuleku juures lubada. Võlakokkulepe annab laenuvõtjale võimaluse laenata raha nii, et seda saab tulevikus tagasi maksta. Tavaliselt kaasnevad sellega [[Intress|intressid]].<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Investopedia|URL=https://www.investopedia.com/terms/d/debt.asp|Pealkiri=Debt|Väljaanne=investopedia.com|Aeg=2018|Kasutatud=02.2018}}</ref>
 
=== Laen ja krediidivõlg ===
Kõige tavalisemateks võla vormideks peetakse [[Laen|laenu]], kuhu hulka kuuluvad ka [[Hüpoteek|hüpoteegid]] ja autolaenud, ning võlga [[Krediitkaart|krediitkaardi]] näol. Laenu tingimuste kohaselt on laenuvõtja kohustatud tagastama kogu laenu jäägi kindlaks määratud kuupäevaks, tavaliselt mõne aasta jooksul. Laenu tingimustes on kehtestatud ka intressi summa, mida laenusaaja peab igal aastal maksma ning mis on väljendatud [[Protsent|protsendina]] laenusummast. Intressi kasutamise eesmärgiks on tagada laenuandjale riski võtmisel hüvitis ning julgustada laenusaajat laenu kiiremini tagasi maksma, et piirata kogu tekkivat intressikulu. <ref name=":1" />
 
Krediitkaartivõlg toimib samal viisil nagu laen. Erinevuseks on see, et laenatud summa muutub aja jooksul laenuvõtja vajaduste kohaselt kindlaks määratud piiri ulatuses ning sellel on jooksev või tähtajatu tagasimakse kuupäev.<ref name=":1" />
6

muudatust