Arengupartei: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) + lingid |
|||
11. rida:
Kuid juba enne erakonna registreerimist süvenes erakonnas võitlus Veidemanni ja Junti vahel erakonna esimehe koha pärast, mis jagas erakonna liikmed kahte ossa. Ei suudetud kokku leppida, millal korraldada järgmine erakonna kongress. See toimus alles 22. novembril 1997 juba selges lõhenemise kontekstis. Arvo Junti ja Tõnu Kõrda olid selleks ajaks lahkunud riigikogu liberaal-tsentristlikust fraktsioonist, mis tähendas vastavalt riigikogu kodukorrale fraktsiooni likvideerumist kus pidi olema 6 liiget. Junti ja Kõrda ühinesid taas keskfraktsiooniga.
1998. aasta augustis pinged süvenesid kui riigikogus arutati [[keeleseadus]]t. Arengupartei juhatuses ja volikogus läksid seisukohad radikaalselt lahku. Mitmed Tallinna, aga enamuses [[Kohtla-Järve]], [[Sillamäe]] ja [[Jõhvi]] piirkonna liikmed, samuti Arengupartei noortekogu olid seisukohal, et tuleb olla paindlik ja lubada Eestis kasutada teise ametliku keelena [[vene keel]]t. Ka minister Veidemann oli liberaalse suhtumise pooldaja. Aimla, Kilvet, Made, Karemäe ja paljud teised olid vene keelele eristaatuse andmise vastu. Arengupartei sillamäelased esitasid juhatusele nõude, et Tiit Made visataks parteist välja kuna ta ei toeta keeleseaduse liberaliseerimist. Made lahkus Arenguparteist 6. septembril 1998 vastavalt oma avaldusele. Veebruaris 1999 visati parteist välja selle kauaaegne juht Andra Veidemann. Arengupartei volikogu asus juhtima Rein Karemäe olles samaaegselt ka erakonna esimehe kohusetäitja. Muudatustest Tallinna Linnakohtu registriosakonda ei teatatud ega esitatud ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile täielikku aruannet erakonnale laekunud vahendite kohta.
7. märtsil 1999 toimunud [[1999. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] osales Arengupartei küll suure vaevaga kokku saadud oma nimekirjaga. Selles oli 65 kandideerijat (Keskerakonnal 242, Mõõdukatel 303), kuid kogus üle Eesti vaid 1854 häält, mis oli konkurentsitult viletsaim tulemus. Alles jäänud tuntumad arenguparteilased said kasinasti hääli: [[Tiina Mitt]] – 108, Rein Karemäe – 103, Krista Kilvet – 102 ja [[Kersti Kracht]] – 95 häält. Andra Veidemann kandideeris [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] juhitud [[Eesti Maarahva Erakond|Eesti Maarahva Erakonna]] nimekirjas ja sai Lääne- ja Ida-Virumaa valimisringkonna esinumbrina 642 häält. See oli selle erakonna kolmas tulemus, kuid ei taganud kohta Riigikogus.
17. rida:
Enne 1999. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuse valimisi tegi Arengupartei katse ühineda [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Koguga]], kuid ebaõnnestus. Selleks ajaks oli Arengupartei ise pildilt kadunud, kuigi tegevust poldud lõppenuks kuulutatud. 17. oktoobril 1999 toimunud kohalike omavalitsuste valimistel kandideerisid mitmed arenguparteilased [[Mõõdukad|Mõõdukate]] nimekirjas. Priit Aimla sai Tallinna Kristiine valimisringkonnas 280, Rein Karemäe Tallinna Kesklinnas 98, Tiina Mitt Põhja-Tallinnas 61 ja Krista Kilvet Pirital 60 häält. Keegi neist volikogudesse ei pääsenud.
1999. aasta kohalikel valimistel ebaõnnestumise järel algas ka Koonderakonna lagunemine. Mitmed otsesest poliitilisest tegevusest kõrvale jäänud Arengupartei ja Koonderakonna senised liikmed [[Ülo Nugis]], Juhan Aare, Tiina Miti ja Krista Kilveti eestvedamisel otsustasid koguda mõlema erakonna riismed kokku, kaasates koostööle ka valimistel samuti ebaõnnestunud [[Eesti Sinine Erakond|Eesti Sinise Erakonnaga]] (ESE). Eesmärgiks oli moodustada uus erakond. Plaani käivitamiseks kutsuti 16. detsembril 2000 kokku seni likvideerimata Arengupartei egiidi all erakorraline kongress. Selleks ajaks oli selge, et sinistega koostööst ei tule midagi välja, sest ESE Jaan Laasi juhtimisel pelgas kogenud poliitikuid ja loobus ühinemisest. Kongressil otsustati muuta partei nime. Uueks nimeks võeti [[Eesti Demokraatlik Partei]] (EDP) ja kuulutati see Arengupartei õigusjärglaseks. Kuid erakonna registreerimiseks vajalikku 1000 liikmest jäi tublisti puudu. EDP esimeheks valiti Tiina Mitt, esimehe asetäitjaks Juhan Aare ja peasekretäriks Viljar Veskiväli. Mõne kuuga sai selgeks, et Demokraatlikust Parteist ei tule midagi välja. Jaan Laasi sinised olid kiiresti muutnud erakonna nime (Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei) ja selle registreerinud.
Taas kutsuti Arengupartei egiidi all kokku uus erakorraline kongress. Mõnikümmend kongressil osalenut võtsid vastu uue modifitseeritud programmi ja põhikirja ning formeerisid ja uue juhatuse. Nimeks võeti Erakond Uus Eesti. Esimeheks valiti Ülo Nugis, esimehe asetäitjaks Tiina Mitt ja peasekretäriks Juhan Aare. Juunis 2001 korraldati Käsmus suveseminar kus selgus tõsiasi, et erakonna registreerimine vähese liikmete arvu tõttu on võimatu. Mõne kuu pärast oli seegi uue partei asutamise katse läinud vaikselt hingusele ning asutajate soov poliitikas osaleda kustus.
==Välislingid==
| |||