Hoffmanni ahi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MargusR (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
MargusR (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Hoffmanni ahi''' kujutas endast ovaalikujulist tunnelit, mis jaotati vaheseinte abil osadeks. Niimoodi moodustus põhimõtteliselt umbes 12-24 lubjaahju. Tuli põles korraga kahes kõrvutiasetsevas ahjus (joonisel back fire ja main fire). Neist tagapool olevates sektorites on tuli juba ära põlenud ning need jahtuvad
(cooling). Tules olevatest sektoritest eespool olevad sektorid on parajasti eelsoojendusevõi kuivamise faasis (easing, comer, drier). Kusjuures jahtuvates sektorites kuumenenud õhk juhitakse lõõride süsteemi kaudu eelsoojenduse ja kuivamise faasis olevatesse sektoritesse. See annabki Hoffmanni süsteemile tema eelise – ärapõlenud ahju kuumust kasutatakse ära järgmise ahju eelsoojendamiseks. Kui Hoffmanni ahi oli tööle pandud, pidi ta töötama pidevalt, sestap läks tarvis väga palju tööjõudu, kes pidevalt laadiksid ahje täis, hoolitseksid tule eest, tühjendaksid lõpuni põlenud ahjud.Moodustus tsükkel, kus tuli ringles pidevalt mööda ahjusid ringiratast. Ühe ringi tegemine võis võtta 2-4 nädalat. Ahju ehk tsükli käimasaamine oli suur ettevõtmine, mille käigus tuli mitmesse kohta teha suured lõkked, soojendada kogu ehitist piisava temperatuurini ja saada tööle tõmbed lõõrides.See võttis aega mitu päeva.<ref>{{Netiviide|Autor=Tanel Saimre|URL=http://www.arheo.ut.ee/Sem06Saimre.pdf|Pealkiri=Tehnoloogia muutumise biheivioristlikanalüüs Kursi lubjatootmispiirkonna näitel|Väljaanne=Seminaritöö|Aeg=2006|Kasutatud=|Koht=Tartu Ülikool}}</ref>
 
== Viited ==