Redaktsioon: 7. veebruar 2017, kell 16:02 redigeeri CommonsDelinker (arutelu \| kaastöö) 17 591 muudatust Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi 09._Вискозност_на_течности.ogg pildiga [[Pilt:09._Вискозност_на_течности.ogv\|09._В ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. veebruar 2018, kell 15:55 redigeeri eemalda 213.184.45.26 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:University_of_Queensland_Pitch_drop_experiment-white_bg.jpg\|thumb\|Pildil on eksperiment, mis näitab [[pigi]] voolavust. Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel nii, et võtab aastaid enne kui moodustub selline tilk.]] [[File:09. Вискозност на течности.ogv\|thumb\|right\|280px\|]] '''Viskoossus''' (ladina k. ''viscosus'' -kleepuv) on [[vedelik]]e ~~omadus~~ja ~~takistada~~[[gaas]]ide ~~oma~~(fluidumi) ~~osakeste~~molekulide ~~liikumist~~sisehõõrdumisest ~~üksteise~~tekkiv ~~suhtes~~voolamise võime. TaSee on ~~vedeliku~~vedelike ja gaaside [[vedelike sisehõõre\|sisehõõrde mõõt]]. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada fluidumi [[laminaarne voolamine\|laminaarsel voolamisel]], kui [[vedelik]]u või gaasi kihid liiguvad üksteise suhtes erineva [[kiirus]]ega. ~~Nad~~Need kihid libisevad üksteise peal, jamille tõttu ~~nende~~kihtide ~~libisemispinnas~~libisemispinnal tekib [[hõõrdumine]], mis püüab ~~takistada~~pidurdada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav [[jõud]], seda vaevalisem on vedeliku [[voolamine]]. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. Viskoossuse vastandomadus on [[voolavus]].

Viskoossus: erinevus redaktsioonide vahel