Gustav Ernesaks: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
info |
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:8569:D580:2916:3AC5:B6BA:8BE4 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil... Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib koorijuhist ja heliloojast; tõstja kohta vaata artiklit [[Gustav Ernesaks (tõstja)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
[[Pilt:Flickr - tm-tm - Gustav Ernesaks.jpg|pisi|[[Gustav Ernesaksa kuju]] Tallinna Lauluväljakul]]
'''Gustav Ernesaks''' ([[12. detsember]] [[1908]] [[Perila]], [[Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)|Raasiku vald]] – [[24. jaanuar]] [[1993]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[helilooja]] ja [[koorijuht]].
==Elukäik==
Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908 Peningi vallas Perila külas. Ernesaksa isa on samast külast ning ka vanavanemad on maalt pärit. Tallinna kolimise aja kohta on Ernesaks öelnud: "''See võis toimuda 1912. a. või veidi varem. Olin siis arvatavasti kolmeaastane''."<ref name="ohC1C" />
===Kooliaastad===
Kooli läks G. Ernesaks 8-aastaselt ja käis 11 aastat. See oli Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool, mis esimesed seitse aastat oli poistekool, korduvalt nime vahetas ja korduvalt kolis (1919/29 Tallinna Linna 2. Reaalkool, 1923/24 Tallinna Linna Tehnika Gümnaasium, 1925/26 Riigi Ühistehnika Gümnaasium). Nime vahetustega kaasnes ka klassinumbrite kohandamine, nii et I klassis käis Ernesaks mitu korda ja lõpetas Tehnika Ühisgümnaasiumi ehitusharu, lõputööks meierei plaan – seda tuli suvel "puuduste likvideerimiseks" veel lisaks ette näidata ja lõputunnistus anti alles sügisel.<ref name="QEOJj" />
Kooli lõpuaastatel tegutses sõpruskonna Seitsme Klubi. Ernesaks oli Esirimm, liikmed 7 Rimmi. Klubil oli põhikiri, lipp ja hümn ning vilesignaal – mille motiiv langeb kokku ooperi "Käsikäes" peateemaga.<ref name="rqKOv" />
Koorilaulukogemus pärineb koolist. Jõuludeks õpiti "Püha öö" ja Ernesaks laulis teist häält. Muusika poole kaldumises peab Ernesaks oluliseks ema-isa ja lähemate sugulaste laulu- ja pillimänguharrastusi. <ref name="lVfkL" />
====Sport====
Huvi pakkus ka sport – võrk- ja korvpall, hiljem jalgratas, jääpall, uisutamine ning jalgpall ("''kui klassi au seda nõudis, muidu oli jalgpall minu jaoks liiga jõuline''"), kergejõustik. Teivas-, kaugus- ja kõrgushüppes sai võistlustel häid kohtigi. Hilisemate kontsertide ettevalmistuse põhimõtteid võrdleb G. Ernesaks sportliku vormi tõstmise ja ajastamisega, kontsentreerumisega ning tulemuseks vajaliku eeltööga. Kunagises pallimatšis leiutatud "''hõbekahvli meetod''" (motivatsiooniks püstitatud eesmärk) aitas hiljemgi elus rasktetest olukordadest välja rabeleda.<ref name="k1Ei4" />
====Muusika====
Oluline oli klaverimäng ning katsetused näiteringis ja orkestris, kuid pasunapuhumise hoog vaibus ruttu.<ref name="dP0nB" /> 1920. aastal muretses isa koju harmooniumi ja ka esimene katse orelit õppida sai tehtud. Oreliklassi astumine "''ei õnnestunud jalgade pedaalideni mitteulatumise tõttu''".<ref name="T8HgU" /> Hiljem oreliõpingud siiski jätkusid. Konservatooriumis nõutud kõrvalainete kirja läks töö J. Tamme metsasarveklassis.
1920. aastate keskpaiku, kui Tallinna hakkasid tekkima džässorkestrid, tekkis ka džässansambel Vivo mitme kooli poistest (peamiselt I Reaalkool) ning oli päris edukas koolipidudest suuremate ballideni (ja poistele taskuraha teenimiseks). G. Ernesaks mängis trumme ja hiljem ka harmooniumi ning peab tegevust oluliseks muusikaliste arusaamade selgimise osas.<ref name="WMUxy" />
Kunagises koolikirjandis leidub mõtisklus: "''Tehnikut minust ei saa. (Võib-olla saaks, aga puudub asja vastu köitev huvi). Ka ei saa minust mingit kunstnikku muusika alal. Olen kahjuks tähele pannud, et ainult enesele õnnestub mul hästi mängida, mitte teistele. Loodan, et ma siiski sellele alale jään.''"<ref name="2JNgh" />
Koorilaulu võlu haaras juba samal perioodil. Klaverit oli G. Ernesaks õppinud Eva Raudkatsi juures ning kooli lõpuaastail selgusele jõudnud, et heaks pianistiks saamiseks oleks pidanud varem alustama (15.a). Klassika maailm avanes Griegi ja järk-järgult esialgu mõistetamatuna tundunud Bachi kaudu. Tollased teatrimuljed olid olulised hilisema koorliloomingu mõtestamisel.
===Konservatooriumiõpingud===
1929. aastal astus G. Ernesaks taas konservatooriumi (1924–1927 klaveriklass ja orel).
Lõpetas [[Tallinna Konservatoorium]]i [[1931]]. aastal [[muusikapedagoogika]] ja [[1934]] [[kompositsiooni eriala]] (professor [[Artur Kapp|Artur Kapi]] klass). Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja [[1937]]–[[1941]] konservatooriumis õppejõuna.
==Töö ja loominguline tegevus==
===Laste suvelaagri juhataja===
Raudteelaste laste suvekodu (Kaareperes) juhatajaks kutsuti G. Ernesaks kohe pärast konservatooriumi lõpetamist 1931. aastal. Lastega töötamise kogemust peab ta oluliseks edaspidises kooliõpetaja ametis: "''Ebamugav oli, kui pidin suure hulga laste ees esinema, neile rääkima. Mõtlesin alati varakult, mida öelda. Õppisin eneses käitumise helistikke kuulama, sõna ja selle intensiivsuse mõju hindama, jälgisin rahulikkuse ja ägeduse omavahelisi põimumisi.Kahjuks võisin vahel ootamatult ka plahvatada, ilma et selline vabanenud energiajõud midagi kasulikku oleks korda saatnud. Nüüd arvan, et sellest on küll, kui teatakse, et plahvatuse võimalus on olemas.
''Tütarlastega raskusi polnud (nad ju laulsid). Väikeste ja keskmiste poistega ka mitte. Aga eks üks suurem Tootsikene mulle ikka pisut muret tegi. Siis ma ei teadnud veel, et igas kollektiivis on oma kõige ebamugavam sell''."<ref name="yiimO" />
===Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasium===
Õhtuse õppeaja tõttu tunti kooli kui "Videviku akadeemiat". Kool asus Jaani kiriku vastas, tolleaegse Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ja Tallinna Kaubanduskooli ruumides. Tööd alustas Ernesaks koorijuhatajana, hiljem lisandusid klassitunnid. Samas koolis olid töötanud [[Konstantin Türnpu]] ja [[August Topman]], kes oli Ernesaksa õpetaja ja soovitas teda kooli direktorile Aleksandrine Pedusaarele. Ernesaks oli lauluõpetaja 1931–1937.
===Tallinna Linna Poeglaste Kommerts- ja Kaubanduskool===
Poiste muusikaõpetajana töötas G. Ernesaks 1932–1935, seega tütarlastegümnaasiumis õpetamise ajal. Juhatas meeskoori ja poistekoori ning puhkpilliorkestrit. Orkestriga õpiti ära 1933. aasta üldlaulupeo kava ning osaleti rongkäigus ja esinemistel. Kuna häälemurde tõttu jäävad poisid laulmisest kõrvale ja Ernesaksa köitis just laul, ei jäänud ta kooli kauemaks tööle. Kuid poeglaste kooli õpetajate toas asunud harmooniumi ümber tekkinud huviliste ringist (G. Ernesaks, matemaatik Robert Matiesen ja inglise keele õpetaja Georg Vahrberg ehk hilisem [[Jüri Variste]]) sobis koorilauluhuvi J. Varistega, kellest mõne aasta pärast sai konservatooriumis G. Ernesaksa õpilane.
===Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasium===
[[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasium]]is (mida peeti üldiselt jõukama rahva kooliks) töötas G. Ernesaks 1934–1940. E. Lender oli range ja valju olemisega ning üldiselt teda kardeti. G. Ernesaksa autoriteeti tõstsid tema kontsertkoorid ja esimesed omatehtud laulud. G. Ernesaksast oleks tema enda hinnangul võinud saada tubli õpetaja, kuid koorijuhitöö tõmbas üha enam.<ref name="GC8Ws" />
====Stella Ernesaks====
Kooli võimlemisõpetaja Stella Merjamiga (pärast abiellumist 19.III 1935 [[Stella Ernesaks]], 1909–1973) alustati ühist tegevust Estonia kontserdisaalis ette kantud koolipeo numbriga, kus koor laulis J. Straussi "Ilusal sinisel Doonaul", lauljad hoidsid pikka sinist kangast ja kõigutasid neid lainetena ning pisikesed tüdrukud tantsitasid pisikesi liblikaid, kiile ja põrnikaid. "''Koondusime hiljem ka ühise perekonnanime alla. Õpilased olla meid vaimus juba ammu paari pannud. Ise tulime sellele mõttele hiljem''."<ref name="k8XNy" />
===Riiklik Inglise Kolledž===
1937–1940 töötas G. Ernesaks ka [[Tallinna Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]].
==Tallinna Konservatoorium==
1937. aastal sai G. Ernesaksast [[Tallinna konservatoorium]]i õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor.<ref name="JVP0C" />
==Koorid==
==="Välgumihklid"===
Koori ametlik nimetus oli Tallinna Linna Valgustuse ja Veemuretsemise Osakonna meeskoor (hiljem Tallinna Linnateenijate Meeskoor) ja dokumenteeritud sünniaasta 1930. Samal aastal valiti "sõdurpoiss Ernesaks" ka koori juhiks. Tegelikult tegutses koor juba varem Ernesaksa kursusekaaslase August Pruuli käe all ja Ernesaks käis A. Pruuli palvel teda kord harjutusel asendamas. Nii paarikümneliikmeline koor kui koorijuht olid algajad, lauljad ka eakad, töö aeglane ja vaevarikas, tihti tuli järgmisel proovil tõdeda, et eelmisest polnud jälgegi alles. Kuid G. Ernesaks hindab tehtud tööd ja nähtud vaeva väärtuslikuks enda kui dirigendi arengus – mis tõi kaasa ka koori edusammud. Tööst kooriga olid tal ka üksikasjalikud märkmed.<ref name="6UZPQ" /> Töö mõtestamisel on tunda Ernesaksale omast laiemat vaadet – lauljate arendamine, hääleseade, repertuaar, distsipliin, koorijuhi osa "tööilmastiku" loomisel ja laulude mõtestamisel.<ref name="fRASU" />
===Tallinna II Tütarlaste Gümnaasiumi koor===
Osaleti 1933. aasta üldlaulupeol.
===Riikliku Inglise Kolledži segakoor===
G. Ernesaks soovis töötada ka segakooriga ning tulemused olid päris head.
===Tallinna Haridustööliste Naiskoor===
Koor oli pika traditsiooniga, kuid väga paljude nimetustega (ametlikult registreeritud 1935. aastal):
1931–1935 Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasiumi vilistlaskogu naiskoor
1935–1936 Tallinna Harju Kesk- ja Kutsekoolide vilistlaskogude naiskoor
1936–1940 Tallinna Naislaulu Selts
| |||