Hiiumaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
99. rida:
[[Talude päriseksostmine]] puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref name="0Utut" />
Aktsiaselts ise paiknes Peterburis, selle peaosanikud olid Belgiast, Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Vabriku asukohaks valiti Hiiumaa arvestades saare metsarikkust, odavat tööjõudu ja sobivat sadamat. Kõrgessaare mõisast eraldatud maale ehitati suured raudkivist hooned, välismaalt toodi seadmed ja masinad.
Vabrik oli mõeldud 1200 töölisele ning pakkus elatist mitmetele hiidlastele. See vabrik andis 1914. a. proovitoodangu, kuid maailmasõja puhkemise tõttu jäi selle tegevus seisma ja vabriku sisseseaded veeti sisemaale. [http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=4318&layer=263&lang=est#4318]
Vabriku hoonetele on leitud hiljem kasutust tapamaja ja kalakonservitööstusena, Künaaugus on näha Armiojast voolava vee paisutamise tammid ja müürid[[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|right|thumb| 1912–1917 Hiiumaale rajatud [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsioon pidi koos [[Soome]] [[Hanko]]sse rajatud kaitserajatistega takistama sissesõitu Soome lahte. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogiliste kaitserajatiste ehitamist.<ref name="milit" />]] 1912. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni. Lõunas [[Tahkuna poolsaar]]el ja põhjas [[Hanko]]s asuvad kaitserajatised pidid takistama [[Soome laht]]e sissesõitu. [[Rannapatarei]]sid rajati [[Tahkuna]]sse, [[Sõru]]le, [[Hirmuste (Hiiu)| Hirmustesse]] ja [[Lehtma]]sse. Lehtma ja Tahkuna vahele ehitati kitsarööpmeline raudtee.<ref name="milit" />
| |||