Redaktsioon: 5. veebruar 2018, kell 15:57 redigeeri Teubliis (arutelu \| kaastöö) 290 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. veebruar 2018, kell 15:06 redigeeri eemalda Teubliis (arutelu \| kaastöö) 290 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
17. rida: ==Avastamine== 1895. aasta 14. detsembril Ellezelles'i linnakeses sõid kohaliku orkestri 34 liiget ~~kõrtsis~~ peale matuseid võõrastemajas toorsinki. Peale seda einet haigestusid peaaegu kõik orkestri liikmed, kellest kolm surid nädala pärast.<ref>[https://link.springer.com/article/10.1007%2FBF02220526] E. van Ermengem. "''Über einen neuen anaeroben Bacillus und seine Beziehungen zum Botulismus''", Zeitschrift für Hygiene und Infektionskrankheiten, 26/1, lk 1-56, 1897</ref><ref>[https://books.google.ee/books?id=BZeGAgAAQBAJ&pg=PA4&lpg=PA4&dq=%C3%89mile-Pierre-Marie+Van+Ermengem.+1895&source=bl&ots=J2CGN6240N&sig=jHL9Wl0rq05a3z-c2kIcQ6wM5VI&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiOlfvM5Y7ZAhXCkywKHeXeBmsQ6AEIRjAK#v=onepage&q=%C3%89mile-Pierre-Marie%20Van%20Ermengem.%201895&f=false]D. Truong jt. "''Manual of Botulinum Toxin Therapy''", 2. trükk, Cambridge University Press, 2013</ref> Allesjäänud sink ja surnud kannatanute elundid saadeti belgia mikrobioloog Émile Pierre Marie van Ermengemile, et ta neid uuriks. Van Ermengem tuvastas, et sümptomite raskusaste sõltus söödud liha kogusest. Ta avastas haigust põhjustanud singilt bakterid ning süstis tillukesi singitükikesi erinevatele laboriloomadele, kellel avaldusid sarnased sümptomid kui inimestel. Kui loomadele singitükke söödeti, siis avaldusid sarnased sümptomid kui inimestel vaid ahvidel, merisigadel ja hiirtel, kuid mitte kassidel, koertel või kanadel.<ref name="Maki">[http://www.antimicrobe.org/h04c.files/history/clostridium-botulinum.pdf Rebecca Maki. "''Origin of the name: Clostridium botulinum''", www.antimicrobe.org]</ref> Van Ermengenil õnnestus saastunud singist ja ohvrite elunditest isoleerida anaeroobsed bakterid. Van Ermengem pani bakterile nimeks ''Bacillus botulinum'', mille ta tuletas ladinakeelsest sõnast ''botulus'' – „vorst“ –, kuna Ellezelles'is haigestunute sümptomid sarnanesid ühe teise, peamiselt Lõuna-Saksamaal tuntud sündroomi sümptomitega, mis avaldusid peale teatud liiki vorsti söömist.<ref name="Maki" /> ==Toime ~~ja vormid~~== Lihaste liigutamiseks vajalik info saadetakse ajust mööda [[motoorsed neuronid\|motoneuroneid]] [[lihasrakud\|lihasrakkudeni]]. Motoneuroni ja lihasraku kokkupuutekohas ehk [[sünaps]]is eritab motoneuron [[atsetüülkoliin]]i, mis innerveerib lihasraku(d). Botuliin takistab pöördumatult [[motoorsed neuronid\|motoneuronites]] [[atsetüülkoliin\|atsetüülkoliini]] eritamist, mille tagajärjel tekib halvatus ehk paralüüs. Botuliin võib halvata ka hingamislihaseid, mistõttu võib botulism lõppeda surmaga.<ref name="Clin">[https://academic.oup.com/cid/article/41/8/1167/379325] Jeremy Sobel. "''Botulism''", Clinical Infectious Diseases, 41/8, lk 1167-1173, 2005</ref> Botuliin blokeerib taaspöördumatult [[atsetüülkoliin\|atsetüülkoliini]] vabanemise närvi[[sünaps\|sünapsites]]. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. ==Vormid== On kolm peamist botulismi vormi: toidubotulism on toidust põhjustatud botulism, mis tekib, kui süüa botuliini sisaldavat toitu. Toidus hakkavad botulismibakterid paljunema ja toksiini tootma siis, kui toitu säilitatakse õhukindlalt, kuid valedes tingimustes. Botulismibakterite arengut soodustab soe keskkond ja vähene happelisus. Enamasti on botulismi allikaks kodus valmistatud [[konserv]]id, näiteks nagu liha- ja köögiviljakonservid.<ref name="WHO" /><ref name="Inf" /> Botuliinil ei ole ei maitset ega lõhna, kuid kui esineb toidu riknemise märke – konserv on katki või nn kummis, konservi avamisel purskub vedelikku või vahtu, toidu värv on muutunud või toidul on ebameeldiv lõhn –, siis tuleb toidukonserv ära visata.<ref>[https://www.cdc.gov/botulism/consumer.html CDC – "''Home-Canned Foods''", 2017]</ref> Enamikes riikides esineb botulismi vormidest kõige sagedamini toidubotulismi.<ref name="Inf" /> Toidubotulism on eriti ohtlik seetõttu, et üks saastunud allikas võib põhjustada mürgistuse hulgal inimestel. '''toidubotulism''' :Toiduainete kantud botulism, mida põhjustab botulismi mürkainet sisaldava toidu söömine. Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peamiselt kodus valmistatud) [[lihakonserv\|lihakonservid]], [[suitsuliha]] jms. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. '''haavabotulism''' ~~:Tekib ''Clostridium botulinum''iga nakatunud [[haav\|haavas]].~~ beebibotulism, mis esineb enamasti kuni kuue kuu vanustel imikutel. Beebibotulism tekib, kui imik sööb sisse ''Clostridium botulinum'''i [[eos]]eid, mis satuvad [[seedekulgla\|seedetrakti]].<ref name="WHO">[http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs270/en/ WHO. "''Botulism''", 2018]</ref> Seedetrakti keskkond on anaeroobne ning imikul puudub kaitsev soolestiku mikrofloora. Samuti ei toodeta imiku seedetraktis piisavalt bakterite arengut pärssivat sapphapet. Seetõttu hakkavadki botulismibakteri eosed imiku seedekulglas paljunema ning toksiini tootma.<ref name="Inf">[http://www.archivesofpathology.org/doi/10.1043/1543-2165(2004)128%3C653:CBATCL%3E2.0.CO;2?url_ver=Z39.88-2003&rfr_id=ori:rid:crossref.org&rfr_dat=cr_pub%3dpubmed] James G. Caya jt. "''Clostridium botulinum and the Clinical Laboratorian: A Detailed Review of Botulism, Including Biological Warfare Ramifications of Botulinum Toxin''", Archives of Pathology & Laboratory Medicine, 128/6, lk 653-662, 2004</ref> Toksiini toimel halvatakse imiku lihased ning tekivad sellised sümptomid, nagu söömisraskused, kõhukinnisus, üldine nõrkus ja suutmatus pead kontrollida. Imiku keha võib muutuda lõdvaks ning halvatus võib takistada hingamist.<ref name="Clin" /><ref name="WHO" /> Nende sümptomite tõttu viidatakse beebibotulismile sageli kui “lontis beebi sündroomile” (ingl k ''floppy infant syndrome''). Botulismibaktereid on leitud mullast ja tolmust, mis arvataksegi olevat peamine imikute nakatumise allikas. Peale selle on mitmel juhul kindlaks tehtud, et botulismieoste allikas oli mesi. Seetõttu ei soovitata alla ühe aastastele imikutele mett anda.<ref name="InfBot">[http://www.infantbotulism.org/readings/ibchap.pdf] S. S. Arnon. "''Textbook of Pediatric Infectious Diseases''" – "''Infant Botulism''", 5. trükk, lk 1758-1766, WB Saunders, 2004</ref> Alates 1980. aastatest on beebibotulism Ameerika Ühendriikides levinuim botulismi vorm;<ref name="Inf" /> '''beebibotulismi''' põhjustab botuliini tootvate bakterite [[eos\|eoste]] sissesöömine, mis sisikonnas kasvades hakkavad tootma toksiine. haavabotulism tekib siis, kui lahtisesse [[haav]]a satuvad ''Clostridium botulinum'''i eosed, mis hakkavad seal paljunema ja toksiini tootma. Haavabotulismi esineb väga harva ning selle sümptomid avalduvad hiljem kui teistel vormidel;<ref name="WHO" /> :Beebide botulism on üks levinumaid imikute tervisehäireid USA-s. [[Infektsioon\|Infektsiooni]] tagajärjel tekib kõhukinnisus, üldine nõrkus, suutmatus pead kontrollida ja söömisraskused. Nende sümptomite tõttu viidatakse beebibotulismile sageli kui “lontis beebi sündroomile”. Kõik botulismi vormid võivad lõppeda surmaga, kuid viimase 50 aastaga on surmajuhtude arv oluliselt vähenenud. Toidubotulismi suremus on 50–70%-lt vähenenud 5–20%-ni. Beebibotulismi suremus on tänapäeval 15% ja haavabotulismi suremus vaid 1%.<ref name="Inf" /> :Mesi, maisisiirup ja teised magusained on beebidele potentsiaalselt ohtlikud, sest beebi mittehappelised seedemahlad, inimese [[kehatemperatuur]] ja anaeroobne keskkond loovad ideaalsed tingimused botulismispooride kasvuks ja toksiinide produtseerimiseks. Botulismieosed on nende väheste bakterite seas, mis säilivad mees, aga nad on laialt levinud ka üldises keskkonnas. Kuigi need eosed on täiskasvanutele kahjutud (maohappesuse tõttu), pole beebi seedesüsteem piisavalt arenenud nende hävitamiseks. Seepärast soovitatakse lastele mitte anda magusaineid (sh mett) kuni nad on rinnast võõrutatud. ==Ennetamine ja ravi== ~~Kõik botulismi vormid võivad olla surmavad ([[suremus]] ilma ravita üle 70%, intensiivraviga alla 10%).~~ ''Clostridium botulinum'''i bakterid hävivad toidus juba 70°C juures, kuid mitte nende eosed. Botulismibakteri eosed hävivad, kui toitu [[toiduainete steriliseerimine\|steriliseerida]] (vähemalt 3 min 121°C). Botuliin denatureerub >80°C juures.<ref>[https://web.archive.org/web/20140521032214/http://www.fsai.ie/faqs/botulism.html Food Safety – "''Foodborne Botulism''", 2011]</ref> ~~Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi.~~ Botulismihaige vajab intensiivravi ning võimalust kasutada hingamisaparaati. Botulismi ravis kasutatakse ka botuliini antitoksiini, mis inaktiveerib vabad botuliini molekulid. Antitoksiini peab manustama varaste sümptomite ilmnedes, et takistada botuliini seondumist motoneuronitega.<ref name="Clin" /> Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 20 minuti jooksul üle 105–110 °C (seda on võimalik saavutada vaid [[Toiduainete steriliseerimine\|steriliseerimise]] ehk [[Autoklaav\|autoklaavimise]] teel). ==Meditsiiniline kasutus==

Botulism: erinevus redaktsioonide vahel